Tudengid upuvad võlgadesse

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on tänavu viie kuu jooksul riigile üle tulnud 77 õppelaenulepingut summas 244 500 eurot. Kui möödunud aastal esitati nende võlgade sissenõudmiseks kohtusse 472 avaldust ja 2012. aastal 417, siis tänavu esimeses kvartalis oli see number juba 336.

Riigile üle tulnud õppelaenulepingute arv on haridus- ja teadusministeeriumi teatel siiski aasta-aastalt vähenenud. Kui 2010. aastal saatsid pangad neile menetlusse 720 laenulepingut võlgnevuse kogusummas 1,7 miljonit eurot, siis läinud aastal tuli riigile üle 230 lepingut kogusummas 549 000 eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Aire Koik märkis, et üks võlglaste arvu vähenemise põhjus on ilmselt üldise majandusliku olukorra paranemine, tõenäoliselt on ka õppurite teadlikkus suurenenud ning laenu ei võeta enam nii kergekäeliselt nagu mõned aastad tagasi.

„Võlglastega on ministeerium viimastel aastatel aktiivsemalt tegelenud,“ toonitas ta ja lisas, et ministeerium on täiendamas õppetoetuste ja stipendiumite paketti – seega võib laenu taotlejate arv veel väheneda.

Samal ajal, kui ministeerium tudengitega kohut käib, on suurel hulgal õppureil võlad ka ülikoolide ees. Tartu Ülikooli päevase ja avatud õppe tudengid võlgnesid läinud aasta seisuga ülikoolile kokku pea 153 000 eurot. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengeil oli aastalõpu seisuga võlgu üleval enam kui 209 000 euro eest ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) õppureil enam kui 90 000 euro jagu.

Estonian Business School (EBS) täpseid numbreid ei avaldanud, ent vastuvõtu- ja õppeosakonna juhataja Kadri Osula kinnitusel ei saa öelda nagu oleks võlglaste suhtarv aastate lõikes suurel määral muutunud. „Eks neid on alati olnud, kuid see on marginaalne paar-kolm protsenti üliõpilaskonnast,“ nentis ta.

TÜ rahandusosakonna eelarvetalituse juhataja Kalle Heina sõnul proovivad kõigepealt õppeteenustasud kätte saada teaduskonnad, kes on üliõpilasega sõlminud ka lepingud. Kui neil see ebaõnnestub, antakse võlad üle inkassosse.

Olenevalt teaduskonnast antakse inkassosse alates kolmekuulisi võlgasid. „Kui juba semester ollakse võlgu, hakkab kindlasti tegutsema ka Tartu Ülikooli rahandusosakond, kes korraldab siis dokumentide ettevalmistamise inkassosse,“ märkis Hein.

Taolist mustrit kasutab ka TTÜ. Ülikooli arvelduste talituse juhataja Ave Tamm kinnitas, et TTÜ võlgade menetlemise protsess ei erine äriettevõtte omast. Kõigepealt püütakse raha kätte saada õppuri käest ja viimases hädas loovutatakse nõue inkassofirmale sissenõudmiseks. „Peab ütlema, et enamus tudengitest on  huvitatud õigeaegsest tasumisest ning inkassofirmale loovutame siiski väikese osa nõuetest,“ selgitas ta.

Kadri Osula sõnul teeb tema meeskond iga päev tööd selle nimel, et tudengid võlglase faasi üldse ei jõuaks. „Meie õppekonsultandid suhtlevad personaalselt iga tudengiga ja aitavad valida optimaalse koormuse eesseisvaks semestriks nii ajalisi kui rahalisi ressursse silmas pidades.“

Kuivõrd EBSi tudengid on suuremalt jaolt täiskasvanud ja üle 25 aasta vanused töötavad inimesed, on Osula kinnitusel üsna tavaline, et õpitakse osakoormusega ning neile, kelle rahalised ressursid ei võimalda täismahus semestritasu maksta, leitakse vastav õppekoormus või pakutakse võimalust tasuda õppeteenustasu etappide kaupa.

„Ikka juhtub, et elus ei lähe kõik nii, nagu planeeritud,“ toonitas Osula. „Põhjendatud raskuste korral oleme andnud ka maksepikendust. Paraku need tudengid, kellega me ei ole suutnud kokkulepet leida, oleme pidanud eksmatrikuleerima.“

Kui 2010. aastal oli riigi ees õppelaenu võlglasi 3540 ja võlgade üldsumma rohkem kui 6,2 miljonit eurot, siis tänavu mai lõpu seisuga on võlglasi 2660 koguvõlgnevusega 4,9 miljonit eurot.Samas on iga aastaga vähenenud ka laenuvõtjate arv. 2006. aastal võttis õppelaenu üle 26 tuhande õppuri, 2010. aastal 12 500 ja 2012. aastal 7500 õppurit.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Kui laenuvõtjal tekivad raskused pangale laenu tagasimaksmisega ja pank on kaotanud lootuse laenu tagasi saada, siis ta rakendab nende võlglaste suhtes riigitagatist, st annab võla sissenõudeõiguse üle riigile ja edasi tegeleb võlglastega haridus- ja teadusministeerium. Ministeerium saadab kõigepealt võlglastele välja teatised võla riigile ületuleku kohta. Kui pärast teatiste väljastamist mingit reaktsiooni ei järgne ei põhivõlglaselt (isik, kes on õppelaenu saanud) ega ka tema käendajatelt, siis järgmiseks sammuks on avalduse esitamine kohtusse ning kui kohus teeb vastava lahendi võla väljanõudmise kohta, siis saadetakse kohtulahend täitmiseks kohtutäiturile, misjärel võib kohtutäitur hakata tegema kinnipidamisi sissetulekutelt, arestida pangakontod või pöörata sissenõude võlglaste varale. Siinjuures ei eristata enam põhivõlglast ja käendajaid, vaid nad on kõik ühtmoodi võlglased, kes vastutavad võla tasumise eest, käendajad võib-olla küll väiksemas summas – juhul, kui tegemist on limiteeritud käendusega. Üldjuhul täitemenetlus on tulemuslik ja selle kaudu saavad võlad ka tasutud, kuid kohtutäituri kaasamine on ministeeriumi jaoks siiski viimane samm, mis võetakse ette alles siis, kui ka kohtumenetluse jooksul ei ole võlglased ise hakanud oma võlgnevust likvideerima. Juhul, kui hakatakse vahepeal siiski ise vabatahtlikult ülekandeid tegema, siis kohtulahendit täiturile ei edastata, et mitte tekitada inimestele lisaprobleeme.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Nädalapäevad tagasi Valge Maja poolt avaldatud raportist selgub, et õppealaenu võlad moodustavad USA elanike võlakoormusest hüpoteeklaenude järel suurima osa.

Sealjuures on enam kui 42 miljonil inimesel kokku enam kui 1 triljoni USA dollari jagu tasumata õppealaenu makseid. Veel kümme aastat tagasi oli võlgnevus enam kui neli korda väiksem, küündides 250 miljardi dollarini.

Peamiseks põhjuseks on hüppeliselt kasvanud õppeteenustasud. Nii näiteks on avaliku nelja-aastase kolledžihariduse maksumus kolmekordistunud. Ajavahemikus 1999-2000. aasta kuni 2012-2013. õppeaasta oli kulude kasv 87 protsenti.

Kui 2003. aastal oli vaid 5% USA tudengeil tähtajaks laenud maksmata, siis praeguseks on see number kasvanud 10%le. Lõviosa makseraskustega tudengeist on ülikoolist välja kukkunud. Samuti on võlakoormusega seotud üliõpilaste erialavalikud, millest mõningate puhul on materiaalsed tulevikuväljavaated nigelad.

Samas ei garanteeri raporti põhjal head teenistust alati ka kõrge keskmise palganumbriga erialavalik. Samuti pärsib õppelaenu võlgnevus edasisi krediidi saamise võimalust.

USA keskpanga äsja avaldatud uuringust selgub, et vaatamata langevatele palkadele ja üha kerkivale õppemaksule, teenivad ülikoolilõpetajad elu jooksul tunduvalt rohkem kui nende keskkooli haridusega eakaaslased. Kusjuures palgalõhe on praegu kõigi aegade kõrgeimal tasemel.

„Investeerimine kõrgharidusse võib olla tähtsaim kui iial enne, sest need, kes seda saavuta, jäävad üha kaugemale maha,“ seisab New Yorgis asuva keskpanga raportis. Laenukoormuse ja palkade keskmise põhjal on uuringu autorite Jaison Abeli ja Richard Deitzi hinnangul kõrghariduse tootlus püsinud 15% samal ajal kui alates 1950. aastast on aktsiad ja võlakirjad andnud tootlust vastavalt 7% ja 3%.

Ökonomistide kinnitusel on võtmetähtsusega ka õige eriala valik. Bakalaureusekraadiga insenerid saavad oma õpingutelt aastast keskmiselt 21% aastatootlust samal ajal kui pehmete erialade lõpetajate kraadid toodavad keskmiselt 9-12%.

Statistikaameti andmetel teenivad ka Eestis kõigi koolitusalade lõikes kõrgeimat palka kõrgharidusega töötajad, kelle keskmine kuine brutosissetulek on 1 072 eurot. Viimastel aastatel lõpetanud kutseharidusega töötajate keskmine palk oli 645 eurot.

Kõrghariduse lõikes teenivad Eestis kõige väiksemat palka bakalaureusekraadiga töötajad, kelle keskmine kuusissetulek on 968 eurot. Magistrikraadiga töötajad teenisid keskmiselt 1276 eurot kuus ja doktorikraadiga ametimehed 1690 eurot.

Kõigi kõrghariduse astmete peale tasub end kõige vähem ära rakenduskõrgharidus kunstide vallas, kus 2005.-2011. aastal lõpetanuid on oodanud 644 euro suurune kuusissetulek. Palju ei erine bioteaduste bakalaureusekraad, mille omaniku palganumber on olnud keskmiselt ligemale 653 eurot.

Statistikaameti viimaste andmete põhjal on kõige paremini end ära tasunud investeering õpingutesse arvutiteaduse, transporditeenuste ja õiguse valdkonda, kus palganumbrid on keskmiselt vastavalt 1567, 1385 ja 1358 eurot kuus.

Konkurentsitult kõrgeim kuupalk on Eestis õiguse doktorikraadiga töötajal, kelle keskime sissetulek on 2990 eurot. Tasuvuselt järgnevad doktorikraad ärinduses ja halduses, kus palgatöötajat ootab enam kui 2500 euro suurune palganumber ning kõrgeim haridustase arhitektuuris ja ehituses, mis tagab keskmiseks palgaks 2260 eurot.