Aktsiisi tõus ärritab õlletootjaid

Rahanduskomisjon kiitis heaks õlleaktsiisi tõusu järgmisel aastal 20 protsenti ja ülejärgmisel aastal 15 protsenti. “Neid ettepanekuid on rahanduskomisjonile saatnud hulk terviseedendamisega seotud organisatsioone, kelle hinnangul on õlleaktsiisi baas madal ja see tõus tervitatav. Samas on see ikkagi väike ega piira õlle kättesaadavust,” selgitas sotsiaaldemokraadist komisjoni esimees Rannar Vassiljev.

Viinajoomise soodustamine. Saku Õlletehase juht Margus Kastein peab kange alkoholi tarbimise soodustamist vastutustundetuks, rumalaks ja lühinägelikuks.

“Ettepanek, kus valitsuspartei ilmselgelt viib lauale kange alkoholi tarbimist soodustava eelnõu, on ennekuulmatu ja vastuolus kõikide Euroopa Liidu praktikate ja alkoholi liigtarbimise vähendamise ettepanekutega,” kommenteeris Kastein.

Ta nentis, et samal ajal, kui kõik Euroopa riigid suurendavad õlle ja viina aktsiisi vahet ning Eesti on esikohal Euroopas alkoholitarbimise poolest, on viina osakaal kange alkoholi tarbimises kõige suurem.

“Selle valguses tuua lauale idee vähendada õlle ja viina aktsiisi vahet ja teha viin kättesaadavamaks, on vastutustundetu ja rumal ja lühinägelik,” hindas Kastein. Tema arvates oleks siin koht ühiskonnal kaasa rääkida ning osapooled võiks esitada ratsionaalseid, argumenteeritud väiteid ja põhjendusi, miks viina soositakse.

Õlletootjad rõhutavad, et juba praegu on kaupluses kõige odavam alkoholikraad viinal ehk ka ilma poliitikute abita on purjujoomiseks kõige soodsam osta viina. Seega, kui tegelikult ka soovitakse alkoholi kättesaadavust hinnaga mõjutada, tuleks tõsta viina, mitte õlle hinda.

“Jääb arusaamatuks, millest sotsiaaldemokraatlik erakond oma alkoholipoliitika ettepanekus lähtub. Meile teadaolevalt ei näe ükski riiklik poliitikakava – alkoholipoliitika roheline raamat ega ka valitsuskoalitsiooni lepe – ette sedavõrd radikaalset ja euroopalike arusaamadega vastuolus olevat poliitikamuudatust. Pöördelisi muudatusi alkoholipoliitikas ei näinud ette ka aktsiisieelnõud põhjalikult vaaginud valitsus,” lausus Kastein.

A.Le Coqi juht Tarmo Noop märkis, et Euroopa Liidu riikidest moodustab kange alkoholi tarbimine alkoholi kogutarbimisest suurima osakaalu. Kangeid alkohoolseid jooke maksustatakse tema sõnul Euroopa Liidu riikides keskeltläbi 3,15 korda kallimalt kui õlut, kusjuures see vahe on iga aasta suurenenud. “Eestis on vahe Euroopa Liidu keskmisest juba praegu oluliselt väiksem ehk 2,6 korda. Euroopa Liidu 28 riigist 21 on õlle ja kange alkoholi aktsiiside vahe suurem kui kaks korda,” lausus Noop.

Analüüsi pole tehtud. Õlletootjad on seisukohal, et radikaalsete alkoholipoliitika muudatuste vastuvõtmine ilma arusaadava mõjude analüüsiga ei ole õigusriigile kohane.

“Seadusandja peab alkoholipoliitika otsuste langetamisel  arvestama ennekõike rahva tervise aspekte, samuti ka eelarvepoliitilisi ja piirikaubandusega seotud tegureid. Antud juhul ei ole analüüsitud neist ühtegi, sest mitte ükski aspekt ei kõneleks sellise ettepaneku kasuks,” rõhutavad ühisavalduses õlletootjad.

“Ma loodan, et terve mõistus võidab ja komisjoni otsus ei jõustu. Kui me aga päriselt sellise pretsedendi teeme, siis on valitsusel ja terviseorganisatsioonidel seletamist oma Euroopa kolleegidele, mis show’d Eesti riik teeb,” ütles Kastein.

 

Tõus muudeti karmimaks

Eelnõu kohaselt asendatakse 2015. ja 2016. aastaks planeeritud 5% õlle aktsiisimäära tõus 20% tõusuga 2015. aastal ning 15% aktsiisimäära tõusuga 2016. aastal.Lisaks on kavas tõsta 15 protsendi võrra alkoholiaktsiisi ka 2017. ja 2018. aastal.Viina aktsiisimäära tõstetakse järgmisel aastal 15 protsenti ja ülejärgmisel aastal 10 protsenti.