Miks on Putin hädas 86% populaarsusega?

30. juuni 2014, 00:00

Ühel hetkel korraldab ta võidukad olümpiamängud ja saab kiita. Teine hetk võtab üle Krimmi ja ta visatakse välja nende kõige eksklusiivsemast klubist. Nüüd on Vladimir Putin silmitsi majanduslangusega ning sellega võitlemiseks napib vahendeid.

Isegi 15. aastat võimul olev Putin ei suuda 86% populaarsusreitingut muuta majanduskasvuks, kui maailma pangad lõpetavad laenamise ja raha liigub vaid ühes suunas – välja.

Seni on Putin maksnud suhteliselt väikest hinda ühe jultunuima ülevõtmise eest pärast teist maailmasõda: mõni külmutatud krediitkaart, osa tema oligarhidest sõpradest ei saa reisida ning USA ja Euroopa Liit on veidi sõrmega vibutanud, kirjutas Bloomberg.

Kõigi Putini pealtnäha ja peidetud pingutustele vaatamata moderniseerida ja mitmekesistada Venemaa majandust, on tegu endiselt naftariigiga ning Putini ravi kasvu parandamiseks on rohkem, mitte vähem, riigi kontrolli all.

Putin tugevdab haaret. “Meetmed, mille president on välja käinud, kindlasti piiravad konkurentsi ja külmutavad moderniseerimise,” ütles intervjuus Bloombergile Putini endine lähikondne ning 11 aastat rahandusministrina töötanud Aleksei Kudrin. “Need viivad tururegulatsiooni kasvu ja protektsionismini.” Erinevalt Putini esimesest ametiajast, kui suuremad poliitilised sammud, nagu maksude alandamine, mõjutas positiivselt majandust, siis viimasel ajal on tekkinud n-ö riiklikud meistrid valitud sektorites, nagu energia, tehnoloogia ja lennundus.

Riigi kontrolli all oleva Sberbanki ja VTB Groupi haare laiendamisega on Putinil õnnestunud turult välja pressida konkurendid nagu ­HSBC ja Barclays. Riikliku kontrolli all olevad ettevõtted moodustavad nüüd majandusest üle poole, samas kui Putini võimule tulles 1999. aastal oli see number kõigest 30%. Lisaks on tugevalt paisunud Venemaa bürokraatia ja sellega koos ka korruptsioon. Transparency Internationali andmeil on Venemaa praegu 176 riigi hulgas 127. kõige korrumpeerunud riik, jäädes Pakistani ja Nicaragua vahele. Allakäik on üsna märgatav, sest 2000. aastal oli Venemaa 82. kohal.

 

TULEMUS

  • Nike suudab jätkuvalt kasvada

Maailma suurima spordikaupade tootja ­Nike majandusaasta neljanda kvartali tulemus ületas analüütikute ootuseid.
31. mail lõppenud kvartali puhaskasum kasvas aastaga 5,4%, 698 miljonile dollarile ehk 78 sendile aktsia kohta. Mullune kasum aktsia kohta oli 73 senti. Analüütikud ootasid 75sendist kasumit aktsia kohta.
Nike’ile on toonud edu see, et üha enam tarbijaid ostab igapäevaseks kandmiseks spordirõivaid, mida ei kanta vaid sportides või trenni tehes. See on aidanud ettevõttel kasvada ka sellisel küllastunud turul nagu Põhja-Ameerika, kus käive kvasvas 10%, 3,29 miljardile dollarile. Analüütikud ootasid sellelt turult 3,13 miljardi dollarilist käivet.
“Kõik alates Nike Freest kuni nende jooksu- ja korvpalliärini on väga hästi esinenud,” kommenteeris Edward Jones & Co analüütik Brian Yarbrough. “Neil on pidev innovatsioon ja nad toovad turule pidevalt uusi tooteid.”
Käive kasvas 11%, 7,43 miljardile dollarile. Analüütikud ootasid 7,34 miljardi dollarilist käivet.

 

TEHING

  • Rosneft sõlmis BPga hiigellepingu

Vene naftagigant Rosneft, kelle tegevjuht on USA sanktsioneeritute nimekirjas, sõlmis pikaaegse partneri BPga vähemalt 1,5 miljardit dollarit väärt lepingu.
Reedel sõlmisid Rosneft ja BP värske viie aasta pikkuse lepingu naftatoodete tarnimiseks võimalusega asendada neid kuni 12 miljoni tonni naftaga, kirjutas Wall Street Journal. Nende tarnete maht ulatub vähemalt 1,5 miljardi dollarini.
“Rosneft pikendab ja tugevdab vastastikku kasulikku koostööd BPga,” kommenteeris Rosnefti tegevjuht Igor Setšin, kes lisati aprillis USA sanktsioneeritute nimekirja.
BP tegevjuht Bob Dudley ütles aprillis, pärast seda kui Setšin oli juba sanktsioneeritute hulka määratud, et BP jätkab koostööd Rosneftiga nii aktsionäri kui ka partnerina.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. June 2014, 21:05
Otsi:

Ava täpsem otsing