Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vanaaja inimesed jõid vaiku
Rahvusvaheline teadlasterühm leidis Põhja-Iisraelis 3700 aasta vanuse iidse palee varemete alt Lähis-Ida vanima veinikeldri, mille säilitusruumist leidsid arheoloogid ei rohkem ega vähem kui 40 tohutusuurt savikannu, mis olid ühe meetri kõrgused, kirjutab Imelise Ajaloo juulinumber.
Ameerika Brandeisi ülikooli arheoloog Andrew Koh eraldas savikannude seintest leidunud orgaanilise materjali, mille analüüsimisel selgus, et kannudes oli säilitatud vaigu baasil valmistatud veini. Seda tüüpi alkohoolseid jooke kirjeldatakse selle ajastu kirjalikes allikates, kuid "vaiguveini" olemasolu kinnitav leid on esimene omalaadsete seas.
Andrew Koh jätkab uurimistööd ja analüüsib kannusid selle sees säilitatud veini retsepti välja selgitamiseks. Praeguseks on ta teada saanud, et lisaks vaigule sisaldas vein ka mett, kadakamarju, münti, kaneeli ja mürti. Teadlaste sõnul meenutab vanaaja vein tänapäevast vaigumaitselist Kreeka veini retsinat.
Veinikeldri omanikeks olid kaananlased - vanaajarahvas, kes piibli järgi elas tänapäeva Iisraeli ja Liibanoni territooriumil.
Seda ja palju muud põnevat loe Imelise Ajaloo värskest numbrist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.