Mida on võita Eestil Ukraina-ELi leppest?

Toona mindi Ukrainasse suure hurraaga, kuid riigis valitsev korruptsioon, reeglite läbipaistmatus ja investeeringukaitse puudumine andis paljudele Eesti ettevõtjatele tagasilöögi.

Reedel sõlmitud lepingus on lisaks majandust puudutavatele sätetele ka selge reforme ning seadusandlikku raamistikku puudutav pool. "See annab ettevõtetele palju suurema kindluse nii äri ajamiseks, lepingute tegemiseks partneritega, kui ka investeeringuteks," ütles Ratso.

Ratso tõi välja järgmised plussid:

- täiendavad ekspordivõimalused  tulenevalt tariifide kadumisest või olulisest vähenemisest ning standardite ja tehniliste tingimuste ühtlustamisest;

- kindlam ja stabiilsem keskkond tänu seadusandluse ühtlustamisele (näiteks konkurentsiõiguse ja riigiabi valdkonnas);

- tollikoostöö tihendamine ja vastava seadusandluse rakendamine;

- riigihangete turu avamine (kus Ukraina võtab samuti üle EL seadusandluse);

- teenuste turu avamine, sh. võimalus palgata ajutiselt Ukrainast kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste;

- asutamisõigus, mis annab paremad võimalused investeeringuteks.

- parem tooraine kättesaadavus kui toorme eksporditollid järk-järgult kaovad.

Ukraina ja ELi lepingut võib Ratso sõnul kõrvutada lepinguga, mille Eesti omal ajal Euroopa Liiduga sõlmis - seadusandluse ülevõtmine ja ELi õigusruumile lähenemine oli seal tähtis komponent. Suurima erinevusena ei luba leping aga Ukrainale Euroopa Liidu liikmeks saamise perspektiivi. Ent Signe Ratso meenutab, et tegelikult ei tehtud ka Eesti puhul otsust, et meid liitumisläbirääkimistele kutsutakse, mitte assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste ajal, vaid hiljem.

Ratso sõnul on väga positiivne, et Ukraina, Moldova ja Gruusia on nii nagu Eesti omal ajal sihiks võtnud majanduse ümberkorraldamise kõrgemate standardite järgi. See toob parema kvaliteedi ja konkurentsivõime. "Kui me mõtleme sellele, mida Eesti tootis 90nendate aastate lõpus, enne ELiga liitumist, on need kaks täiesti erinevat maailma," ütles Ratso.

Lisaks on ELi turg suurem tarbijate arvult ning kuus korda suurema ostujõuga kui on Venemaa eestvedamisel loomisel Euraasia Liit, mis oleks neile riikidele alternatiivne arengusuund."Kui toodete konkurentsivõimet ei õnnestuks tõsta, siis nad ei saakski toota mujale kui sellele väiksemale turule," ütles Ratso. Nii ei tuleks sellele turule orienteerumisest täiendavat kasu.

Ratso sõnul ei ole alust Moskva väiteil, et Venemaa peab nüüd oma turu ELiga leppe sõlminud riikide kaupadele sulgema. "Sellel ei ole mingit juriidilist alust. Kui EL allkirjastab vabakaubanduslepingu Ukrainaga ei tähenda see, et vabakaubanduslepingu Koreaga peaks selle pärast tühistama," tegi Ratso puust ja punaseks.

Reedel sõlmitud lepped on võimalik jõustada enne ratifitseerimist. Ukraina puhul on siht jõustada leping enne selle aasta 1. novembrit, mil lõpeb periood, mille jooksul EL avas Ukraina majanduse aitamiseks oma turu ühepoolselt Ukraina kaupadele.

Ukraina puhul hindab Euroopa Komisjon majandusliku kasu tariifide alandamisest aastas vähemalt 500 miljonile eurole, millest 400 miljonit eurot puudutab põllumajandust.