Riskialdis börsihai sepitseb uut fondi

2003. aastal börsikauplejana alustanud investori kinnitusel on idee enda fondi loomisest küpsenud juba mõnda aega. „Leian, et aeg on küps, plaan on teha Eesti esimene hedge-fondi tüüpi fond, mis seaks suunaks konkureerimise USA vastavate fondidega  ja tahaks loota, et novembris saab alustatud,“ rääkis Talpsepp Äripäevale. „Näen ka turgudel peatselt avanevas häid võimalusi.“

Tõenäoliselt teeks fond tema kinnitusel tehinguid mitte ainult aktsiaturgudel, vaid väärtpaberiturgudel üldisemalt, sest mingi osa tehingutest võiks moodustada mitmesugused tehingud tuletisinstrumentidega. „Millised varaklassid lõpuks ja millistes proportsioonides täpsemalt tingimustesse jäävad, selgub protsessi käigus,“ märkis Talpsepp.

Üle kümne aasta päevakaupleja leiba söönud ja Äripäeva Investorite TOPis viimati 2011. aastal enam kui 800 000 euro suuruse investeeringuga kümnenda koha hõivanud Talpsepp soovib enda sõnul hakata konkureerima mitte niivõrd Eesti fondidega, vaid pigem hedge-fondidega üle maailma, mida on 10 000 ringis.

Küsimusele oodatava tootluse kohta vastas Talpsepp, et fondijuhid ei tohi ega saa tootluslubadusi anda, aga kui plaan teoks saab, siis eesmärgiks saaks traditsiooniliste ja madala riskiga fondide edestamine. „Pikaajalisem eesmärk on ikkagi hakata konkureerima USA hedge-fondidega ja nende tootlused võivad kohati väga kõrged olla,“ resümeeris ta. „Ent on ka fonde, mis hävivad.“

Talpsepp toonitas, et lisaraha kaasamine fondi on esialgu teisejärguline ja fondi paneb ta püsti oma raha eest. „Ma ei plaani alguses eriti lisaraha kaasamist, kuid kui fondiosakute soovijaid tuleb, siis on hästi, aga see ei ole kriitilise tähtsusega. Algse fondimahu plaanin täita omavahenditest,“ rõhutas ta.

Üheks fondiloomise põhjuseks on tema sõnul ka ametliku tootluse avalik registreerimine. „Fondi on lihtsam müüa siis, kui fondil on juba väike ajalugu ning on juba natuke näha, kuidas läheb, eriti kui on plaan paari aasta pärast USA-s pildile jõudma hakata,“ sõnas Talpsepp.

Sõltuvalt Finantsinspektsiooni poolt kehtestatavatest tingimustest, plaanib Talpsepp pakkuda võimalust fondi kaudu oma raha investeerida kõigile soovijatele ega plaani seda suunata kutselistele investoritele.

„Lõplikud fondi tingimused selguvad lubade taotlemise käigus ja on võimalik, et teatud korrektuure tuleb tingimustesse teha,“ märkis ta. „Seega praeguses staadiumis on vara kommenteerida tingimusi, kus taotlus fondi loomiseks on veel esitamata.“

Et tingimused on lahtised, ei osanud Talpsepp veel ka öelda meeskonna suurust, kes fondivalitsemises kaasa lööma hakkab, ent fondijuhtimist arvas ta jääma siiski tema enda õlgadele.

Raha edukaks juhtimiseks ei ole tema hinnangul inimeste arv ka oluline mõõdupuu. Ta tõi näiteks staarinvestori Warren Buffetti juhitud ettevõte Berkshire Hathaway, kus on teenistuses umbes 20 töötajat, kes juhivad ühtekokku sadu miljardeid dollareid. „See ei ole selline äri, kus on vaja palju inimesi, vaid see on kõrgelt intellektuaalne tegevus,“ ütles ta.

Talpsepa sõnul on tema juhitavate varade keskmine aastane tootlus 10 tegutsemisaasta jooksul maailma väärtpaberiturgudel jäänud 60% kanti, kuid tootluses on olnud ka kõikumisi.

 „Selline tootlus on iseenesest väga võimas, aga kas see edasi jätkub sellisena, ma ei julgeks panustada,“ rääkis ta. Viimastel aastatel ei ole ta portfell enda sõnutsi märkimisväärset kasvu näidanud ja pigem ootab ta uusi võimalusi. „Siis kui turgudel läheb jälle närvilisemaks ja keerulisemaks olukord, eks ma siis üritan taas toimetada turust paremini ja see on aeg, mis loeb kõige rohkem.“

Ligi 857 000 euro suuruse rahapaigutusega Tallinna börsile tänavu Äripäeva investorite TOPis 13. kohale tulnud väikeinvestor Rene Ilvese jaoks tuli Talpsepa fondiloomise idee üllatusena. „Ma ei olegi teadlik, et tal selline idee oleks, aga no andku minna ja pärituult purjedesse,“ ütles ta.

Ilvese hinnangul on taoliste fondide puhul võtmetähtsusega nö edge ehk teisisõnu kauplemiseelis teiste investorite ees. „Sul on vaja mingit eelist, mis seda tootlust tekitaks, sest kui lihtsalt osta ja jääda ootama tõusu, pole see enam hedge-fond, vaid mutual fund,“ selgitas ta.

Ilves meenutas, et läinud kümnendil tabas USAt tohutu riskifondide buum, millega tekkis juurde ligemale 10 000 uut hedge-fondi. Tema sõnul on see mõiste aga aja jooksul pisut devalveerunud.

 „Eks igaüks võtaks hea meelega raha sisse aga kui enne olid need riskifondid, siis tänapäeval on need enamasti tavalised fondid, mis ostavad aktsiaid ja ei tee midagi erilist,“ rääkis ta. „Pigem on neid nime poolest palju aga vanasti tähendas see, et neil on oli mingi arbitraaži idee, millega tootlus saavutati.“Peale aastaid tagasi LHV Grupist eraldunud ja kurikuulsaks saanud Gildi riskifondi (haldas algselt fonde LHV Arbitrage  ja LHV GO – toim) Eesti ajaloost riskifondi nime kandvaid üksusi naljalt võtta pole. „Gildi arbitraaži puhul läks tootlus sirge joonena üles, kuni ühe üleva hetkeni,“ meenutas Ilves.Küll on tema kinnitusel Eesti investoreil võimalik ka näiteks USA hedge-fondidesse raha paigutada, ent see eeldab väga suurt kapitali.

ÜKS KÜSIMUSMis on hedge-fond?Eestis on mu teada olnud varemalt vist kaks, mitte eriti hea maine ja lõpu leidnud hedge-fondi tüüpi fondi, kuid nende tegutsemisalused olid teistsugused. Kuigi seda tüüpi fondid võivad olla väga erinevad, siis tüüpilisema hedge-fondi all pean ma silmas USA hedge-fonde, mis tegutsevad peamiselt USA väärtpaberiturgudel, ostes aktsiaid ja müües lühikeseks ning ehitades üles erinevaid aktsia- või optsioonistrateegiaid. Vajadusel tehakse muid tehinguid tuletisinstrumentidega, olles keskendunud kas teatud sündmustele reageerimisele või erinevate turu ebaefektiivsuste otsimisele. Samal ajal ei olda mitte lihtsalt keskendunud parimate investeerimisobjektide leidmisele, vaid antakse oma panus turgude toimimisse ka teistel viisidel või pakkudes kaitset teatud turuolukordade vastu. Samuti on Eestis teatud investeerimisühinguid, kuid ma ei tea, et Eestis oleks ükski fond seadnud eesmärgiks konkureerida USA hedge-fondidega.Allikas: Mikk Talpsepp

Kodumaised riskifondid pole olnud elujõulisedAllan Marnot, Swedbanki investeerimispanganduse juhtHedge-fondide puhul aitavad turu tootlust ületada võimenduse kasutamine tuletisinstrumentide või fondi võetud laenu näol, samuti piirang fondiosakute lunastamisel, mis vähendab vajadust hoida fondis likviidsuspuhvrit. Sarnased struktuure on Eestis ka varem olnud, kuid kahjuks pole ükski neist turu langusperioodi üle elanud. Loodame, et avalikkusele pakutava fondi puhul on riskid, mida fondiosaku omanikele pannakse, piisavalt selgelt fondi emissiooniprospektis välja toodud.Euroopa Liidus on värskelt vastu võetud AIFMD nimeline direktiiv, mis kehtestab nõuded hedge-fondidele. Kuigi AIFMD rakendub oluliselt suuremate fondimahtude juures kui Eesti fondide puhul võiks oodata, on pikemas perspektiivis selle direktiivi raames tegutsevatel fondidel keeruline konkureerida off-shore piirkondades registreeritud  nö USA Hedge Fundidega.

Eestis on väike nõudlusAndre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige

Avalikkusele pakutavat investeerimisfondi saab asutada vaid vastavat tegevusluba omav fondivalitseja. Tegevusloa taotlemise nõuded ja protsess ning fondivalitsemisele esitatavad nõuded tulenevad investeerimisfondide seadusest. Vastavat tüüpi fondide vähest leviku põhjus Eestis võib olla vähene nõudlus sellise toote järele Eesti fondisektoris või pole ka sellise kutseoskusega ettevõtjaid. Niinimetatud „hedge-fond“ tüüpi fondid on reeglina kõrgema riskisusega investeerimisfondid. Iga fondi investeerimispoliitika ja riskisus määratakse fondi tingimustega.