Ehitaja rekordaasta tänavu ei kordu

Kaamos Ehitus OÜ oli eelmisel aastal Äripäeva Ehitusfirmade TOPis üks kiiremini käivet kasvatanud firmasid, kirjutab Äripäeva 2. juuli rubriik Ehitus. Kiire kasv jätkus ka eelmisel aastal - käive kasvas enam kui poole võrra 11,5 miljoni euroni, kasum 7,5kordistus 1,5 miljoni euroni. Hoogsalt kasvasid ka palgad.

Tänavune aasta tõotab ettevõtte juhi ja juhatuse liikme Kaupo Koitla sõnul tulla teistsugune ning kasvu asendab tagasiminek.

Mis võtetega käivet ja kasumit ning kasumlikkust nii kiiresti kasvatasite?Kasv on seotud ettevõtte võimekuse ja oskuste kasvuga ehitus- ning kinnisvarasektoris. Kogenud ehitusettevõttena alustame üha enam uute projektidega tööd juba hoone kavandamisel ja projekteerimisel. Tugineme oma senistele kogemustele ja tulemused kinnitavad, et saame sel moel pakkuda tellijale paremat lõpptulemust. Kinnisvaraarendajana pakub osalemine suurtes tervikprojektides, kogu tsükli vältel, väärtuslikku kogemust ka meile ehitajana. Läbi selle arengu on meie konkurentsivõime kasvanud.

Milline tuleb tulemus sel aastal ja mis selle taga on? Aastaaruandes prognoosite, et käive-kasumlikkus võib kahaneda.Uut käibe- ja kasumirekordit ei oota. Käsil on mitu suuremahulist projekti, kuhu oleme kaasatud peatöövõtjana. Ehitusturul tähendab see valdavalt vähempakkumiste käigus valitud ehituspartneri staatust, kes ei ole kaasatud projekti planeerimisfaasi. Neil juhtudel jääb meie kogemus kavandamise faasis rakendamata. Tellija saab vähempakkumise teel küll küsitud töödele madalaima hinna, kuid projekti kogumaksumuse ja tulemuse kontekstis ei pruugi vähempakkumine peatöövõtja leidmiseks olla mitte alati efektiivseim lahendus. Paralleelselt käib töö ning ettevalmistus uute projektidega, mille ehitus algab 2015. aastal.

Töötajate hulk jäi firmas eelmisel aastal samaks, samas käive-kasum kasvasid. Millised efektiivsuse parandamise võimalused firmast leidsite?Meie sektoris vältavad projektid reeglina ühest majandusaastast pikemalt. Ehitusobjekti edukuse määrabki just planeerimis- ja ettevalmistusfaas, mitte enam niivõrd ehitusprotsess ise. Seega ei ole põhjust ehitusettevõtete kahte majandusaastat käibe- ja kasuminumbrite pinnal võrreldes anda hinnanguid efektiivsuse parandamisele. Töö nende projektidega, mis eelmise aasta käivet mõjutasid, algas märksa varem. Ka täna vaatame juba kaugemasse tulevikku ja töötame projektidega, mis mõjutavad ettevõtte tulemusi järgmise 3-4 aasta perspektiivis.

Kas plaanite tänavu töötajaid juurde võtta?Kindlasti plaanime juurde võtta uusi spetsialiste, seda nii uusi projektide ettevalmistavasse faasi kui otsese ehitustegevusega seoses. Tugevate ehitusvaldkonna spetsialistide ja juhtide leidmine Eestis ei ole kerge ülesanne.

Oma 2013. aasta aruandes kirjutate, et otsite paari spetsialisti, keda on keeruline leida. Keda silmas peate?Eesti ehitusturul napib erialase kõrgharidusega spetsialiste. Otse koolipingist tulnud noored vajavad professionaaliks saamiseks kolme kuni viie aastast reaalset töökogemust. Kui sellise erialase kogemusega noori spetsialiste ja juhte turul ei ole, tuleb neid ise arendada. See on aeganõudev, kuid vältimatult vajalik protsess. Kogemus on professionaalsuse olulisim komponent ja see ei ole koolipingis omandatav, loeb praktiline kogemus.

Eelmisel aastal kasvas firma keskmine palk enam kui kolmandiku võrra - 1330 euro pealt 1850 euroni. Mis nii kiire kasvu tingis?Kiire kasvu taga on noored, värskelt ülikooli lõpetanud, spetsialistid, kes alustasid Kaamos Ehituses tööd 2012. aastal ning olid jõudnud 2013. aastaks tasemele, mis nende kvalifikatsiooni ja sellega seoses ka töötasu tõstis. Oma osa keskmise palga kasvus oli mõistagi 2013. aasta headel majandustulemustel, mis omakorda lähtuvad suurest töömahust ja edukalt elluviidud projektidest.

Hakkasite eelmisel aastal Soome eksportima, kuhu müüsite 100 000 euro eest. Mis tööd seal tegite?100 000 eurot on meie tegevusalal ning käivete juures väike maht. Oleme Soome turul teinud seni üksikuid väiksemaid töid. Soome majanduse hetkeseis ja olukord ehitusturul on pingeline. Loomulikult oleme sellesuunalisest ekspordist huvitatud ja soovime ka selles suunas liikuda, kuid iga hinna eest me Soome turule ei kiirusta.

Sel aastal prognoosivad ehitusfirmad vähem töid ja tihedamat konkurentsi. Kuidas sel aastal läinud on?Lähiregioonide majandus oluliselt ei kasva, mis omakorda mõjutab ka Eesti majandusruumi. Uue perioodi eurorahad meie ehitusturule pole veel jõudnud. Ehitussektor toimetab veel eelmise perioodi eurorahadega infrastruktuuri projektides ning mõõdukal sisetarbimisel. Hoogsam liikumine toimub elukondliku kinnisvara arendamisel. Suurematest projektidest oleme alustanud 450 korteriga Hõbemetsa elurajooni rajamist Nõmme ja Mustamäe piiril ning Kakumäe Residentside rajamist Tindi tänaval Kakumäel.

Mis tiheneva konkurentsiga kaasneb? Ehitushinnad langevad?Tihe konkurents ehitusturul ei ole kaasa toonud ehitushindade langust, rääkimata hinnakorrektsioonist sellises radikaalses vormis, nagu see leidis aset 2007. aastal. Toona oli ehitusettevõtjate paindlikkus väiksem - tegevused suunatud valdavalt ühele turule, mille kokkukukkumisele ei suutnud ettevõtjad reageerida muul moel, kui järsult hindu langetades. Tänaseks on kõik sellest õppinud, et alla omahinna ehitades kuhugi ei jõua. Lisaks on ehitusettevõtjale selge, missugune on mõistlik riskitaluvuspiir. Samuti on ehitustegevus riskide maandamiseks liikunud osaliselt ka Eestist väljapoole.

Ehitusturu kahanemine toob kaasa väiksemad mahud, mis ehitajale tähendab ühiku- ja sisendhindade kallinemist. Seda nii otseste kui kaudsete kulude kasvu mõjul. Ehitusmaterjali tootjad otsivad müügimahtude suurendamiseks uusi võimalusi välisturgudelt. Orienteeritus ekspordile võib viia fookuse koduturult mujale ja tuua siinsele ehitajale kaasa materjalide hinnatõusu.

Konkurentsiolukorda mõjutavad ka nii avaliku- kui erasektori ehitushanked. Probleemina on põhjust osutada ehitushangete ebaühtlasele kvaliteedile. Liialt sageli ei viida ehitushankeid läbi võrreldavatel alustel. Põhjuseks ei ole mitte hankekorraldaja pahatatlikkus, vaid kogemuste puudumine. Kui hanketingimused ja lähteülesanne on koostatud viisil, mis jätab tagaplaanile pakkuja pädevuse ja annab selle asemel võimalused osavale skeemitajale, ei too lõpptulemus tellijale rahulolu. Vastupidi - ootamatud ning ebameeldivad üllatused maksab ühel või teisel moel lõpuks kinni ikkagi seesama tellija. Niisugused hanked rikuvad turgu ja pärsivad muuhulgas parimate insenerioskuse kasutamist, arenemist ja väärtustamist.

Asutatud 2005. aastalOmanik: Kaido JõelehtTöötajaid 17Äripäeva Ehitusfirmade TOPis 2013. aastal 63. kohal, sektori üks kiiremaid käibekasvatajaidKäive 2013. aastal 11,4 miljonit eurot ehk 70% suurem aasta varasemast. Tänavu prognoos 9 miljonit eurot. Ärikasumit kogunes mullu 1,5 miljonit eurot.

Äripäeva Ehitusfirmade TOP ilmub 20. novembril kuukirjas Ehitus.

Ehitusturg tammub paigal. 2014. aastal Eesti ehitusturu maht tõenäoliselt ei kasva. Pigem on mõõdukat kasvu oodata uuel aastal.

Käive langeb. Kaamos Ehituse tänavune käive jääb möödunud aastale viiendiku võrra alla. Seevastu 2015. aastal prognoosib firma suuremahuliste arendustega taas suuremat käibekasvu.

Hinnad püsivad. Ehitushinnaindeks Eestis aga oluliselt ei muutu. Palgakasv ehitussektoris järgib üldist palgaarengudünaamikat Eestis ning suuri muutusi võrreldes ülejäänud majanduskeskkonnaga ei tule.

Allikas: Kaupo Koitla, Kaamos Ehitus

 

Raske tulevikku prognoosida Oliver Akenpärg, AS Remet müügidirektor

2014. aastal loodame oma ettevõttes saavutada 2012. aasta taseme käibe, mis oli üle 6 miljoni euro. Keerulises konkurentsis kasvamiseks oleme keskendunud  rohkem omaarendustele. Hetkel on arendustest töös Uus-Tatari 12 kortermaja ning lähinädalatel alustame kortermajade ehitustöödega Kärneri tänaval. Lisaks osaleme aktiivselt riigihangetel, erahangetel ning loodame saada ka sealt mõne töö juurde.

Seda, kui palju kasvab ehituse hind Eestis sel aastal, on väga raske prognoosida ja ennustama ei tahaks siinkohal hakata. Mis puutub palkade kasvu ehitussektoris, siis ma usun, et kui just järsult tarbijahinnad ei tõuse ja ehitustööde maht jääb enam-vähem samaks, siis palgakasvu ei julgeks prognoosida. Pigem jäävad need samale tasemele, mis hetkel on.

Ehitusturul valitseb turbulents Indrek Pappel, KMG Inseneriehituse AS-i juhatuse liige

Kuna ehitussektor on praegu madalseisus, siis käesoleval aastal me kasvu ei näe, püüame hoida enda käivet ja kasumit samal tasemel eelmise aastaga, mida loeme iseenesest heaks tulemuseks. Võib öelda, et Eesti ehitusturul valitseb tugev turbulents ja kuna riiklikul tasandil puudub lõplik selgus ELi kaasrahastavate projektide osas, on raske otsustada, kas tõusta ehk kasvada või laskuda ehk tõmmata ettevõtmist koomale. Me proovime tõusta, aga kõrgemal on õhk hõredam ja hapniku hulk väheneb kohutava kiirusega - ehk siis marginaal väheneb. Et konkurentsis püsida, püüame infrasektoris keskenduda keerulisematele ja rahvusvahelist kogemust nõudvatele projektidele.

Ei prognoosi ehitushinna kasvu tellijatele käesoleval aastal. Palkade puhul samuti käesoleval aastal suurt tõusu ei tule, aga tundub, et paariprotsendiline tõus on reaalne 2015. aastal.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor