Ehitus. Rekordaasta tänavu ei kordu

02. juuli 2014, 00:00

Eelmisel aastal rekordkäibeni jõudnud Kaamos Ehitus jääb sel aastal ilma igast viiendast ­eurost. Uut hoogu oodatakse 2015. aastalt.

Kaamos Ehitus oli eelmisel aastal Äripäeva Ehitusfirmade TOPis üks kiiremini käivet kasvatanud firmasid. Kiire kasv jätkus ka eelmisel aastal – käive kasvas enam kui poole võrra, 11,5 miljoni euroni, kasum 7,5kordistus, 1,5 miljoni euroni.  Ettevõtte tegevjuht Kaupo Koitla räägib, mis on kasvu taga ja mis samme on selleks astutud.

Mis võtetega käivet ja kasumit ning kasumlikkust nii kiiresti kasvatasite? Alustame üha enam uute projektidega tööd juba hoone kavandamisel ja projekteerimisel. Tugineme kogemustele ja tulemused kinnitavad, et saame sel moel pakkuda tellijale paremat lõpptulemust. Osalemine suurtes tervikprojektides kogu tsükli vältel kinnisvaraarendajana pakub väärtuslikku kogemust ka meile ehitajana. Selle arenguga on meie konkurentsivõime kasvanud.

Milline tuleb tulemus sel aastal ja mis on selle taga?Aastaaruandes prognoosite, et käive-kasumlikkus võib kahaneda. Uut käibe- ja kasumirekordit me ei oota. Käsil on mitu projekti, kuhu oleme kaasatud peatöövõtjana. Ehitusturul tähendab see vähempakkumiste käigus valitud ehituspartneri staatust, kes ei ole kaasatud projekti planeerimisfaasi. Neil juhtudel jääb meie kogemus kavandamise faasis rakendamata. Tellija saab vähempakkumise teel küll madalaima hinna, kuid projekti kogumaksumuse ja tulemuse kontekstis ei pruugi vähempakkumine peatöövõtja leidmiseks olla efektiivseim lahendus. Paralleelselt käib töö uute projektidega, mille ehitus algab 2015. aastal.

Töötajate hulk jäi firmas mullu samaks, aga käive ja kasum kasvasid. Millised efektiivsuse parandamise võimalused firmast leidsite? Meie sektoris vältavad projektid tavaliselt kauem kui üks majandusaasta. Ehitusobjekti edukuse määrab planeerimis- ja ettevalmistusfaas, mitte niivõrd ehitusprotsess. Seega ei ole põhjust ehitus­ettevõtete kahte majandusaastat käibe- ja kasuminumbrite pinnal võrreldes anda hinnanguid efektiivsuse parandamisele. Töö nende projektidega, mis eelmise aasta käivet mõjutasid, algas märksa varem. Ka praegu vaatame juba kaugemasse tulevikku.

Kas plaanite tänavu töötajaid juurde võtta?  Kindlasti, nii uute projektide ettevalmistavasse faasi kui ka otsesesse ehitustegevusse. Tugevate ehitusspetsialistide ja juhtide leidmine Eestis ei ole kerge ülesanne.

Kirjutate 2013. aasta aruandes, et vajate paari spetsialisti, keda on keeruline leida. Keda silmas peate? Napib erialase kõrgharidusega spetsialiste. Otse koolipingist tulnud noored vajavad professionaaliks saamiseks 3–5 aasta pikkust reaalset töökogemust. Kui erialase kogemusega spetsialiste ja juhte turul ei ole, tuleb neid ise kasvatada. See nõuab aega, kuid on vältimatult vajalik. Kogemus on professionaalsuse olulisim komponent ja see ei ole koolipingis omandatav, loeb kogemus.

Eelmisel aastal kasvas firma keskmine palk enam kui kolmandiku võrra – 1330 euro pealt 1850 eurole. Mis nii kiire kasvu tingis? Noored, värskelt ülikooli lõpetanud spetsialistid, kes alustasid Kaamos Ehituses tööd 2012. aastal ning olid jõudnud 2013. aastaks tasemele, mis tõstis nende kvalifikatsiooni ja töötasu. Oma osa keskmise palga kasvus oli mõistagi 2013. aasta headel majandustulemustel.

Hakkasite eelmisel aastal eksportima Soome, kuhu müüsite 100 000 euro eest. Mis tööd seal tegite? 100 000 eurot on meie tegevusalal ja käivete juures vähe. Oleme Soome turul teinud seni üksikuid väiksemaid töid. Soome majanduse hetkeseis ja olukord ehitusturul on pingeline. Loomulikult oleme ekspordist sinna huvitatud, kuid iga hinna eest me Soome ­turule ei kiirusta.

Sel aastal prognoosivad ehitusfirmad vähem töid ja tihedamat konkurentsi. Hoogsam liikumine toimub elukondliku kinnisvara arendamisel.

  • Hinnad ei lange

Tihe konkurents ehitusturul ei ole kaasa toonud ehitushindade langust nagu 2007. aastal, leiab Kaamos Ehituse juht Kaupo Koitla.

“Ehitusturu kahanemine toob kaasa väiksema mahu, mis ehitajale tähendab ühiku- ja sisendhindade tõusu,” selgitas Koitla. Seda nii otseste kui ka kaudsete kulude kasvu mõjul.

Ehitusmaterjalitootjad otsivad müügimahu suurendamiseks uusi võimalusi välisturgudelt ja ekspordile suunatus võib fookuse koduturult ära viia. “See võib tuua siinsele ehitajale kaasa materjalide hinna tõusu,” prognoosis Koitla.

Hindade massilisest langetamisest hoidumist õppisid ettevõtjad eelmises kriisis. “Toona oli ehitusettevõtjate paindlikkus väiksem – tegevused olid suunatud valdavalt ühele turule, mille kokkukukkumisele ei suutnud ettevõtjad reageerida muul moel kui järsult hindu langetades,” selgitas ta.

Praeguseks on ehitajad tema sõnul õppinud, et alla omahinna ehitades kuhugi ei jõua ning samuti teatakse, milline on firma riskitaluvuspiir. Osa ettevõtjaid maandab riske ka välismaal ehitamisega.

Eestis mõjutavad konkurentsiolukorda ebaühtlased hanked. “Liialt sageli ei korraldata ehitushankeid võrreldavatel alustel. Põhjuseks ei ole mitte hankekorraldaja pahatatlikkus, vaid kogemuste puudumine,” leidis ta. “Kui hanketingimused ja lähteülesanne on koostatud viisil, mis jätab tahaplaanile pakkuja pädevuse ja annab selle asemel võimalused osavale skeemitajale, ei too lõpptulemus tellijale rahulolu.”

 

Trend

  • Tänavu ehitatakse vähem

ehitussektor sel aastal

Turg tammub paigal. Maht tõenäoliselt ei kasva. Pigem on mõõdukat kasvu oodata uuel aastal.
Käive langeb. Kaamos Ehituse tänavune käive jääb möödunud aastale viiendiku võrra alla. Seevastu 2015. aastal prognoosib firma suurte arendustega taas suuremat käibe kasvu.
Hinnad püsivad. Ehitushinnaindeks oluliselt ei muutu.
Palgakasv järgib üldist arengut palgaturul ning suuri muutusi võrreldes ülejäänud majanduskeskkonnaga ei tule.

Allikas: Kaamos Ehituse juht Kaupo Koitla

 

Kommentaar

  • Ehitusturul valitseb turbulents

Indrek Pappel, KMG Inseneriehituse ASi juhatuse liige
Ehitussektor on madalseisus, mistõttu me sel aastal kasvu ei näe. Püüame hoida oma käivet ja kasumit samal tasemel eelmise aastaga, mida loeme iseenesest heaks tulemuseks. Võib öelda, et Eesti ehitusturul valitseb tugev turbulents. Riiklikul tasandil puudub lõplik selgus ELi kaasrahastavate projektide kohta, mistõttu on raske otsustada, kas tõusta ehk kasvada või laskuda ehk tõmmata ettevõtmist koomale. Me proovime tõusta, aga kõrgemal on õhk hõredam ja hapniku hulk väheneb kohutava kiirusega – ehk siis marginaal väheneb. Et konkurentsis püsida, püüame infrasektoris keskenduda keerulisematele ja rahvusvahelist kogemust nõudvatele projektidele. 
 Ma ei prognoosi ehitushinna kasvu tellijatele. Palgad samuti palju ei kasva, aga tundub, et  paariprotsendiline tõus on reaalne aastal 2015.

  • Raske tulevikku prognoosida

Oliver Akenpärg, ASi Remet müügidirektor
Sel aastal loodame oma ettevõttes saavutada 2012. aasta taseme käibe, mis oli üle 6 miljoni euro. Keerulises konkurentsis kasvamiseks oleme keskendunud  rohkem omaarendustele.
Praegu on meil Tallinnas arendustest töös Uus-Tatari 12 korter­maja ning lähinädalatel alustame kortermajade ehitustöödega Kärneri tänaval.
Lisaks osaleme aktiivselt riigihangetel, erahangetel ning loodame saada ka sealt mõne töö juurde.
Seda, kui palju kasvab ehituse hind Eestis sel aastal, on väga raske prognoosida ja ennustama ei tahaks siinkohal hakata. Mis puutub palkade kasvu ehitussektoris, siis ma usun, et kui just järsult tarbijahinnad ei tõuse ja ehitustööde maht jääb enam-vähem samaks, siis palgakasvu ei julgeks prognoosida. Pigem jäävad need samale tasemele, mis praegugi on.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. July 2014, 21:03
Otsi:

Ava täpsem otsing