Firmaautod lähevad löögi alla

Ettevõtjates meelehärmi tekitanud autode käibemaksu seadus sai eile riigikogu erakorralisel istungil lõpphääletusel poolehoiu. Selle järgi arvestatakse firmaautode pealt, mida ei kasutata ainult töösõitudeks, senise kogu käibemaksu asemel maha ainult pool käibemaksu. Rahandusministeeriumi teatel on sõiduautode omatarbe maksustamise muutmise eesmärk õiglasem maksustamine, sest praeguse korra järgi tasub eratarbija auto ostmisel kogu käibemaksu, ent ettevõtete soetatud sõidukite pealt saab käibemaksu maha arvestada.

Seadus jõustub 1. detsembril.

Moonutatud maksustamine. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Liisi Polli sõnul on praegu kehtiv soodne maksustamine tekitanud moonutuse, mida ei saa maksukoormust suurendamata muuta. “Kui ettevõttes autode erakasutust pole, jääb alles võimalus kogu käibemaks tagasi saada, kui seda maksuametnikule tõestada,” märkis ta.

Kuidas tõestamine välja nägema peaks, pole seaduses täpselt sõnastatud.

Seadusemuudatuse järgi on 50% sisendkäibemaksu lubatud maha arvata sõiduauto ostmisel ja rentimisel ning sõiduauto tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt, nagu mootorikütus, rehvid ja remont. Sisendkäibemaksu mahaarvamist ei piirata, kui sõidukeid kasutatakse vaid ettevõtluse tarbeks, autode edasimüügi ja rendile andmise korral ning taksode ja õppesõiduautode puhul. Erandite korral peab ettevõtja olema valmis, et sõidukit ei kasutata oma tarbeks. “Tõestada ei saa vaid sõidupäevikuga, tõendeid hinnatakse kogumis ja need peavad olema eluliselt usutavad,” täpsustas Polli. Selline tõestus võib olla näiteks GPS.

Ettevõtjad pole rahul. Seadusemuudatuse poolt hääletas 56 riigikogu liiget, vastu oli 32. Eelnõu toetasid Reformierakond ja SDE, Keskerakond ja IRL olid vastu. IRLi liige ja ettevõtja Tõnis Palts ütles, et autode käibemaksu seaduse muudatus pärsib ettevõtlust, pannes ettevõtjatele aastas juurde 48 miljonit eurot koormust.

Tema sõnul on autode käibemaksu seaduse muudatuse juures aetud demagoogiat. “Et mitte öelda jürgenligilikku tarkust,” lisas ta. “Justkui oleks firmast autosoodustust saav inimene ­eelisolukorras töötaja suhtes, kes seda soodustust ei saa. Tegelikult tööjõuturg on tööjõuturg ja need, kes ei saa soodustust, saavad rohkem palka.”

Riigikogu võttis vastu kuus muudatust

Eilsel riigikogu erakorralisel istungil võeti vastu kuus seadust ja otsust, teiste seas ka aktsiisimäärade tõusu seaduse muudatus.

Seaduseelnõu teisel lugemisel ei leidnud poolehoidu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu pooldatud õlleaktsiisi plaanitust kiirem tõus, mille järgi oleks seaduse jõustumise korral järgmisel aastal õlleaktsiis tõusnud 20%. Selle asemel otsustasti alkoholi aktsiisimäära tõsta järgmisel aastal 15% ja järgmisel kahel aastal 10%.

Sigarettide aktsiisi otsustati tõsta alates 2016. aastast kuni 2018. aastani. Maagaasi aktsiisimäära otsustati tõsta järgmisel kolmel aastal 20% aastas.

Kauem aega käibemaksu tasuda. Samuti võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille järgi pikendatakse käibemaksu tagastamise tähtaega kaks korda, seniselt 30-lt päevalt 60-le.

Veel otsustas riigikogu suurendada tulu­maksuvaba määra ja muuta teeseadust, millega seotakse teehoiu rahastamine lahti kütuseaktsiisi laekumisest.

 

Autode käibemaksu seaduse muutused

Piiratakse seni 100% sisend­käibemaksu mahaarvamist 50%ni. Maha on lubatud arvata: sõiduauto ostmisel ja rentimisel 50%; sõiduauto tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt 50%. Omatarvet enam ei maksustata.

Erandid, mille korral maha­arvamist ei piirata: edasimüük, rendile andmine (liising); taksod ja õppesõidu­autod; sõidu­autod, mida kasutatakse vaid ettevõtluse tarbeks.

Tõendamiskohustus: tuleb tõestada, et sõidukit kasutatakse tööasjuks. Tõestada ei saa ainult sõidupäevikuga, vaja on näiteks GPSi või parkida autosid töökohal. Tõendamiskohustuse täpsem sisu kujuneb tavapraktikas ja koostöös maksuametiga.

Erasõite üles märkima ei pea, ettevõtja saab lihtsalt 100% asemel 50% maha arvata.

Toomas Kreek,Silber Auto juhatuse liige  See ei pruugi tähendada hüppelist müügitõusu, sest firmaautode käibemaksust on räägitud juba aasta algusest. Võib eeldada, et leidus neid, kes juba esimese paanika peale­ ­autot ostma või tellima tormasid, ometi ei olnud suurt tõusu näha – ning me ei usu seda ka tulevikus. Ligikaudu 80% firmaautodest on ostetud liisinguga. Piirangud hakkavad ju kehtima ka olemasolevatele lepingutele.

Mart Mägi, Amserv Grupi tegevjuht  Ilma liisinguta ostude osakaal kogumüügist on väike, seega ei näe me ka olulist muutust enne seaduse rakendamist. Kindlasti võib seadusemuudatus tuua kaasa kallimate autode väljaostu suurenemise, kuid turu kogumuutus ei ületa 5–10%. Tasuks kaaluda auto liisingust väljaostu enne liising­perioodi lõppu ja seaduse rakendamist. Siis on sääst suurim.

Toomas Kuusk, Auto 100 Tallinn juhatuse liige Me ei oota käibemaksu seaduse muutumise pärast märkimisväärset automüügi tõusu. Škodat ostvad ettevõtted lähtuvad eelkõige reaalsest vajadusest ja ratsionaalsusest ning ostavad Škoda ökonoomsuse ja väikeste ülalpidamise kulude pärast.Küll aga võib käibemaksu seaduse muutus mõjutada negatiivselt järgnevate aastate ­automüüki. Ettevõtted lihtsalt ei vaheta oma autoparki nii tihti uute, ökonoomsemate ja keskkonda vähem saastavate mudelite vastu, vaid pikendavad olemasolevate vanade autode kasutamist.

Ando Nõel, Veho Eesti tegevjuht Keeruline vastata. Võimalik, et autode müük mingil määral suureneb, kuid järsku hüpet kindlasti ei tule. Viimastel aastatel on sõiduautode müük olnud stabiilne, suurusjärgus20 000 sõiduautot aastas.