Investor Toomase eeskuju aitab sääste kahekordistada

Muljetavaldav tulemus, mille üle oleme uhked. Investor Toomas on olnud edukam mis tahes samal ajal alustanud Eesti pensionifondist. ­Toomase investeering on olnud edukam ka aktsiaseltsi Äripäev põhitegevuse väärtuse kasvust, mis küll ka on samal ajaperioodil kasvanud ligikaudu kaks korda.

Samal ajal on valdav osa kodumaistest hoiustajatest hoidnud raha jooksvalt pangakontol. Toomasega võrdsel stardipositsioonil olnud tuhanded sääste omavad inimesed on praeguseks oma raha kasvatanud kolm korda vähem kui ­Toomas. Aga olen üsna kindel, et see väike osa Äripäeva lugejatest, kes kümmekond aastat tagasi Toomase eeskujul aktsiatesse investeerima hakkas, on suutnud oma vara mainimisväärselt suurendada. Mitmeid neist kindlasti ka edukamalt kui investor Toomas.

Mõte investor Toomas luua tekkis toimetuse ajurünnaku käigus. Püüdsime leida uusi võimalusi, kuidas inspireerida lugejat investeerima, anda talle tuge ja informatsiooni. Adusime, et pelgalt börsiuudiste edastamine ja teoreetilised artiklid pole veenvad, tuleb ise käed külge panna. Eraldasime teenitud tulust miljon krooni ning investeerisime selle aktsiatesse. Valikute tegemisel manasime endale silma ette tüüpilise ettevõtliku eestlase, kelle ristisime Toomaseks. Nüüdseks juba üle kümne aasta on Äripäeva börsiteemadel kirjutavad ajakirjanikud teinud Toomase nimel otsuseid aktsiate ostuks ja müügiks.

Ei salga, et esialgu oli hirm ka läbi kukkuda. Hirm mitte niivõrd miljoni krooni pärast, vaid kartus ebaõnnestumise korral kaotada lugejate usaldus. Seda suurem on aga rõõm ja uhkus ­täna. Ühelt poolt kolmekordistasime investeeritud kapitali, kuid palju tähtsam on meile, et suutsime lugejatele pakkuda unikaalset väärtust. Läbi ­aegade on investor Toomase otsustesse kõige rohkem panustanud börsitoimetajad Raivo Sormunen ja Romet Kreek.

Kuigi edukas minevik ei garanteeri veel edu tulevikus, kutsun ka täna üles kõiki hoiustajaid võtma Äripäeva investor Toomasest eeskuju ning oma raha pangakontol hoidmise asemel investeerima. Minimaalne eesmärk võiks olla lähema kümne aastaga oma praeguseks säästetud raha kahekordistada. Selleks on mitu võimalust. Pangad käivad meile peale, et investeeriksime fondidesse. Raudkindla investeeringuna soovitakse tihtipeale kinnisvara. Tavidi juht Alar Tamming näeb riskikindla investeeringuna füüsilist kulda. Kõige traditsioonilisem tähtajaline hoius pole olematu intressi tõttu aga üldse aktuaalne.

Minu eelistus oleks igal juhul aktsiaturg. See on igale haritud inimesele kõige käepärasem võimalus. Aktsiaid osta ja müüa on väga lihtne. Alustada saab ka väikeste summadega. Valikuvõimalused on lõputult avarad. Ainus võrdväärne alternatiiv oleks minu meelest hakata ise ette­võtjaks. Kuid selleks pole paljudel meist soovi, sünnipäraseid eeldusi või ka õnne. Seevastu aktsiate soetamise järel võib igaüks meist tõsta ennast omaniku staatusesse ning nautida tulevikus ettevõtjaga võrdväärset tulu.

Loomulikult kätkeb aktsiaturg ka rohkeid ­riske ja karisid. Kuigi pikaajalised investorid on enamasti päeva lõpuks plussis, leidub nende seas ka kaotajaid. Kuid kas pole nii, et raha suka­sääres hoides oleksime kaotajad juba ette ning välistaksime riskihirmus oma vara kasvatamise võimaluse üldse?

Investeerimisõpikuid on kirjutatud tuhandeid, üks targem kui teine. Järgnevalt markeerin aga mõne mulle endale olulise printsiibi, millest on juhindunud investor Toomas ning mida saab lihtsalt järgida igaüks.

Esiteks eelistab Toomas osta aktsiaid otse, fondide vahenduseta. Fondide kasuks räägib investeeringute parem hajutatus ja professionaalne juhtimine. Miinuseks on aga kopsakad teenustasud. Investeeringute hajutamisega saab investor ise hakkama.

Väiksema portfelli puhul saavutatakse fondidega võrreldav hajutatus ka siis, kui ostetakse ühe aktsia asemel võrdsetes proportsioonides viis või kümme erinevat aktsiat. Lisaks pakub ise investeerimine põnevust ja rõõmu kordaminekute korral. Ning ka ebaõnnestumises saame süüdistada vaid iseennast.

Teiseks vaatab Toomas investeerimisvõimalusi alati globaalselt. Kuigi ka pisikesel Eesti aktsia­turul on huvitavaid väärtpaberid, pakub muu maailm palju avaramaid võimalusi.

Olen tähele pannud, et paljud ei tea, et igas Eesti pangas on võimalik mõne hiireklõpsuga ­osta erinevate ettevõtete aktsiaid nii USAs, ­Euroopas kui ka arenevates riikides. See on tõesti nii. Samas võiks igas investoris olla ka kübeke patriooti ning vähemalt üks kodumaine väärtpaber võiks portfellis olla.

Kolmandaks: Toomas ei osta põrsast kotis. ­Enne investeeringu sooritamist peame endale selgeks tegema, mis on ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed. Selleks aga pole sugugi just vaja teha finantsharidust nõudvat bilansi uurimist või äriplaani süvaanalüüsi. Küll aga tasuks vaadata ettevõtte ajalugu, millistel turgudel ta tegutseb, mõnikord on väga oluline teada sedagi, kes on ettevõtte juht. Investoritel, kes näiteks tegid 10 aastat tagasi panuse Steve Jobsi isikusse, on tänaseks käsi kullas. Kui me näiteks usume, et India on oma ühiskonna arenguga õigel teel, siis tasuks leida tugeva turupositsiooni ja hea ajalooga sealne ettevõte.

Neljandaks. Investor Toomas ei heitu ühekordsetest ebaõnnestumisest ega tee hetkeemotsiooni põhjal otsuseid. Ka kõige andekamatel investoritel on alati kaotusi, see käib investeerimis­mängu juurde.

Viiendaks. Toomas ei ole päevakaupleja ega spekulant, kes istub hommikust õhtuni punaste silmadega arvuti taga ja püüab ostes ja müües aktsiate lühiajaliste liikumiste pealt kasu lõigata. Aktsiat tuleb ikkagi osta vähemalt paari aasta perspektiivis. Alati tasub endale meelde tuletada tõsiasja, et valdav osa pikaajalistest investoritest on lõpuks võitjad, aga amatöörist päevakaupleja on sisuliselt võrreldav kasiinosõltlasega. 80% isehakanud spekulantidest mängib oma raha maha.

Kokkuvõtvalt julgustan kõiki lugejaid jätkama või alustama oma investeeringuid juba täna. Äripäev teeb kõik endast sõltuva, et hoida teid iga päev investeerimismaailmaga kursis. Atraktiivne viis oma investeeringute edukust mõõta on jätkuvalt võrrelda seda investor Toomasega.