Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Läti kehtestab sigade katku tõttu eriolukorra

02. juuli 2014, 00:00

Läti valitsus otsustas eile pealelõunal esitada parlamendile ettepaneku kehtestada eriolukord piirkondades, kus levib ohtlik Aafrika seakatku viirus. Eesti tootjad näevad ohtude kõrval pigem uusi ärivõimalusi.

Kokku hõlmab eriolukorra alla seatav ala 5000 ruutkilomeetri suurust territooriumi, vahendas Läti uudisteagentuur LETA. Seejuures eriolukorra tsoon on laiem kui karantiini piirkond, sest hõlmab endas nii juba nakatanud kui ka riskipiirkondi.

Põllumajandusminister Janis Duklavsi sõnul kaalub seim seda neljapäevasel istungil. Juhul kui parlament kiidab ettepaneku heaks, jõustub eriolukord kohe ning kehtib vähemalt 14. oktoobrini.

Uus ekspordivõimalus. ASi HKScan Baltic peadirektori Teet Soormi sõnul võivad Eesti seakasvatajatel tekkida nüüd uued võimalused eksportida elussiga Leetu, sest Lätist sea sissetoomine on seal praegu keelatud. Kuidas hinnad sellele reageerivad, ei oska ta öelda. Tema sõnul pole küsimus katkus, vaid sea ületootmises kogu Euroopa Liidus.

Soorm märkis veel, et praegu ei ole HKScani gruppi kuuluva Läti ettevõtte Rigas Miesnieksi tööd Läti riik piiranud, sest haiguspuhangud on diagnoositud mitmesaja kilomeetri kaugusel. Suurema osa toorainetest saab Jelgavas asuv tehas üldse Eestist.

OÜ Markilo juhataja Urmas Laht selgitas, et ühest küljest teeb Aafrika katku Lätti jõudmine ärevaks, teisalt võib aga Leedu impordikeelust tulenevalt sealiha odavamaks minna. Seakatku ­Eestisse levimise vältimiseks laseb firma Lahe sõnul sissesõitvad veoautod põhjalikult desinfitseerida. Farmide territooriumile lubatakse autosid võimaliklt vähe. “Üldiselt järgib neid reegleid 99% Eesti põllumajandusettevõtjatest,” ütles Laht.

Riik peaks ohuga arvestama. Teet Soormi selgitusel on ka nende ettevõte ohutusreegleid karmistanud: farmid on tarastatud ja ehitatud on statsionaarsed desovannid, milles saab vajadusel transpordivahendeid desinfitseerida. Firma on informeerinud kõiki farme ohu suurenemisest ja rõhutanud inimestele bioohutusnõuete täitmise olulisust.

Ohu suurenemisel peaks Soormi sõnul riik kasutusele võtma erimeetmed, et taudi levikut Eesti territooriumile tõkestada. “Suurim oht on just see, et haiged metssead tulevad üle piiri ja nakatavad siin omakorda metssead või kodusead ja siis on probleem juba väga suur,” märkis Soorm.

Veterinaar- ja toiduameti käskkirja alusel võib seafarmi territooriumile Venemaalt, Valge­venest, Lätist, Leedust ja Poolast saabunud elussigade vedamiseks kasutatav veok siseneda alles pärast 48tunnist ooteaega pärast Eesti piiri ületamist. Samuti peab transpordivahendit Eestis veel täiendavalt desinfitseerima. Ameti peadirektori Ago Pärteli sõnul ei ole praegu plaanis sigade sissevedu nimetatud riikidest täielikult keelustada – ­Euroopa Komisjoni otsusega on juba keelatud sigade ja sööda väljavedu mõnest Poola, Leedu ja Läti ohupiirkonnast.

  • Ametnikud saavad karmid eriõigused

Eriolukorra kehtestamisel saavad Läti toidu- ja veterinaarameti töötajad õiguse tungida eramaale, et tagada kõik vajalikud meetmed võitluseks katkuga. Samuti suurendatakse kontrolli transpordivahendite ja nende liikumise üle. Külade toetuseks loodud ametile on antud korraldus võimalikult kiireks kompensatsiooni väljamakseks kannatajatele ning riiklikule metsaametile tagada ülevaade metssigade arvukusest ning koordineerida jahti nendele. ­Siseministeerium saab ülesandeks tagada patrull karantiinitsoonides ja transpordivahendite kontroll, omavalitsused peavad aga organiseerima tehnika ja ressursi tapetud ja hukkunud loomade matmiseks.

Ohtlikku viirust on Lätis leitud kolmel metsseal Valgevene piiri lähedal ning piirist kuue kilomeetri kaugusel asuva Kraslava regiooni farmi kodusigadel. Leedu keelas reedel Aafrika seakatku tõttu igasuguse sealiha impordi Lätist. Kõik katkuviirusesse nakatunud ja haiguskahtlusega seakarjad hävitatakse.

 

Taust

  • Piiri pole suudetud panna  

Sigade Aafrika katku levikut Ida-Euroopas pole siiani suudetud peatada.
2012. aastal Venemaalt ­Ukrainasse levinud viirus jõudis järgmise aasta juuniks ­Valgevenesse.
2014. aasta jaanuaris kinnitati Aafrika katku ilmnemist Poolas, veebruaris juba Leedus.
Katk on väga nakkav, seda iseloomustavad kõrge palavik, isutus, verevalumid nahal ja siseorganites. Ägeda vormi korral saabub surm 7–10 päevaga. Inimesele katk ohtu ei kujuta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. July 2014, 20:50
Otsi:

Ava täpsem otsing