Väliskaubandus vähenes

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel langesid samal ajal ka ekspordi- ja impordihinnad ning reaalselt jäid kaubavahetuse mahud peaaegu varasemale tasemele.

Mullu oli kaubavahetuse käive 25,9 miljardit eurot, kahanedes aastaga 2%. Ekspordimaht oli 12,3 miljardit ja impordimaht 13,6 miljardit eurot. Kuna ekspordis ja impordis olid sarnased arengud, siis ka nende osa kaubavahetuse kogukäibes aastaga palju ei muutunud, ulatudes vastavalt 47%ni ja 53%ni.

Eelmisel aastal langesid ekspordi- ja impordihinnad tulenevalt nii nõudluse vähenemisest välisturgudel kui ka toormehindade kahanemisest. Üheks peamiseks ekspordi languse põhjuseks oli 2013. aasta mineraalsete kütuste ligi kolmandiku võrra väiksem väljavedu kui aasta varem, mille põhjustas eelkõige nende Ameerika Ühendriikide suunalise müügi oluline kahanemine. Kui naftasaaduste eksport, mis oli sisuliselt reeksport, statistikast välja võtta, siis suurenes eksport 2012. aastaga võrreldes jooksevhindades 4%.

Nõrk ekspordinõudlus välisturgudel põhjustas 2013. aastal ka importkaupade sisseveo languse. Sarnaselt ekspordile oli impordis aasta kahes esimeses kvartalis veel väike 2-3% kasv, ent kolmandas ja neljandas kvartalis kahanes võrdselt 6%. Esimese poolaasta paremate tulemuste tõttu jäi impordi aastane langus ekspordiga samale tasemele. Kaubagruppidest mõjutasid impordi kahanemist samuti enim mineraalsed tooted, mille sissevedu vähenes aastaga viiendiku võrra. Suurim langus oli töötlemiseks sissetoodud ja taas väljaveetud naftasaadustel, samas elektrit osteti kümnendiku võrra rohkem sisse kui eelmisel aastal.

2014. aastal jääb prognooside kohaselt impordi kasv sarnaselt ekspordiga madalaks, ent tugevneva sisenõudluse tingimustes ja ekspordinõudluse taastamisel aasta teisel poolel võib import kasvada ekspordist kiiremini.