Ministri majaskandaalil uus versioon

Autorollo viimasel kohtuistungil juuni alguses sattus skandaali ministri maja Viimsis, kuna Väino Pentus ja Autorollo endine juhatuse liige Tiit Pohl rääkisid kohtus tunnistajatena, et Pentus sai Autorollost “mustalt” sularaha, et ­aidata tütart seoses Viimsisse ostetud majakarbiga. Ka Autorollo hagi kohtuotsuses oli juttu ministri majast. Nüüd on Pentusel juhtunust hoopis uus versioon, mida ta enda sõnul püüdis edasi anda ka kohtus, kuid see jäi tema sõnul järelikult segaseks.

“Kuskilt on võetud üks lause pikemast jutust välja ja proovitakse väita selle alusel midagi, mis pole tõsi. Ma tahan seletada otse, mis selle tütre majaga oli ja et sinna ei ole jõudnud mingit ­Autorollo raha,” pöördus Väino Pentus teisi­päeval Äripäeva poole.

Vanematekodu hüvanguks. Pentus selgitas, et umbes kümme aastat tagasi hakkas ta korda tegema oma Pääsküla majapidamist. See oli tulekahjus kannatada saanud ja sinna oleks tulnud palju investeerida, enne kui sellest päriselt asja oleks saanud. “Tütar arvas, et meil oleks parem see vana maja jätta ja kolida ­uude. Tal oli endal juba varem majaostu plaan, võttis pangast laenu ja ostis uue maja Viimsisse, arvas, et ka meie saaksime uue elu seal sisse seada. Ma ei tahtnud kolida, tahtsin korda teha oma vanematekodu ja sinna jääda. Probleem oli selles, et mulle kuulus sellest Pääsküla majast pool, maja oli kaasomandis. Oleksin pidanud teise poole ka välja ostma, aga selleks mina pangast laenu enam ei saanud. Pääsküla maja väljaostmiseks võtsingi Autorollost laenu,” rääkis Pentus.

Partneri teadmata. Oma tollasele äripartnerile Tiit Pohlale ei tahtnud Pentus enda sõnul tegelikku põhjust rääkida, arvates, et Pohl poleks nõus olnud. “Tõin talle ettekäändeks, et ostsin Viimsisse majakarbi ja võtan laenu selle lõpuni ehitamiseks. Tegelikult kogusin Autorollost laenu võttes raha oma Pääsküla maja väljaostmiseks,” sõnas Pentus. Lõpuks ei saanud Pentus kaasomandi tehingus aga kokkuleppele ja sellest ei tulnud midagi välja. “Pidin oma Pääsküla kodu müüma, müügist saadud raha panin Autorollosse sisse. Pohlaga saime Autorollo laenu klaaritud siis, kui temalt firma ära ostsin. See laen ei jäänud üles,” selgitas ta.

Pentus väitis veel, et püüdis sama kohtus rääkida ja protokollis on see ka kirjas, aga ilmselt siis liiga segaselt.

Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp, kes on osalenud kõigil Autorollo kohtuistungitel, ütles, et tema ei ole Pääsküla maja puudutavast versioonist kordagi kuulnud. Ka ei ole Krupi sõnul märki sellest, et Pentus oleks pannud pärast Pääsküla majaosa müümist 2009. aasta lõpus raha Autorollosse.

Väino Pentus: kohtus täpsemalt ei küsitud

Väinu Pentuse sõnul võttis ta Autorollost raha oma Pääs­küla maja väljaostmiseks salaja osade kaupa, sest teadis, et ette­võtte juhatuse liige Tiit Pohl poleks sellega päri olnud. “Sõbraga pole mõtet koos äri tegema hakata, seda olen õppinud,” nendib ta tagantjärele.

Esitasime Väino Pentusele tema avalduse peale täiendavaid küsimusi, millele ta vastas ­e-kirja teel.

Miks otsustasite alles nüüd asja selgitada, kuigi teema tõstatus juba umbes kuu aega tagasi? Ma ei ole üldse tahtnud kogu oma vana firma lugu ajalehes pikalt arutada. See on olnud minu ja minu vana firma pankroti­lugu, kes ikka tahab seda kõike ajalehes klaarida. Mis see seletamine täna enam õieti muudaks.

Ütlesite, et kogusite Pääs­küla maja väljaostmiseks raha ­Autorollost laenu võttes. Laenu võtsite osade kaupa pikema aja jooksul. Millises aja­vahemikus täpsemalt ja kas igal kuul? Milleks jupitamine? Tagantjärele võib igasuguseid asju arutada, kuidas oleks võinud teha. Sel ajal ei olnud seda tarkust. Ma ei tahtnud oma Pääsküla kodust välja kolida. Teadsin, et Pohl oli oma maja ehitamiseks Autorollost tükikaupa raha välja võtnud, ma arvasin sel ajal, et mul oli siis oma Pääsküla maja väljaostmiseks justkui sama õigus sealt laenu võtta.

Kui suur see summa lõpuks oli, mille Autorollost võetud laenuna kokku kogusite? Olen juba öelnud, et ei mäleta täpselt. Ei olnud suur. Ei hakka teile praegu mingit numbrit välja mõtlema.

Kohtuistungitel viibinud ­Auto­rollo pankrotihaldur Martin Krupp ütles, et Pääsküla majast pole kohtus juttu olnud. Mida Te siis täpselt rääkisite kohtus Autorollost raha laenamise teemal? Miks Te kohtus vande all ütlesite, et võtsite raha tütre majakarbi jaoks? Härra Krupp on kindlasti peen härra, mina teda ei tunne, aga tema tegi vist Pohlaga kogu selle pankrotiasja alguses kokkuleppe, et Pohlalt midagi ei nõuta, kuigi Pohl oli Autorollo juhatuse liige. Kohtu ees selgitasin seda, mida ma Pohlale rääkisin ja tunnistasin ka, et valetasin Pohlale, nagu oleksin endale maja ostnud. Pohl poleks kunagi päri olnud poole Pääsküla vana maja ostmiseks laenu andma. Pääsküla maja ehitustöödeks ma ­Autorollo laenu ei kasutanud, teise poole väljaostmiseks tahtsin seda laenu kasutada. Aga nii täpselt ma ei saanud kohtus rääkida, keegi ei küsinud kohtuistungil selle kohta ka rohkem täpsemalt midagi. Kui nüüd tuleb välja, et jäi segaseks teistele kogu see lugu, oleksin saanud kohe kohtus täpsemalt lahti rääkida, aga ei küsitud ju midagi selle kohta.

Miks Te kartsite Tiit Pohlale öelda, milleks raha vajate? See ei tundu ausalt öeldes eluliselt usutav, olite täiskasvanud inimesed ja äripartnerid. Lisaks ei näe mina suurt vahet, millise maja kordategemiseks või väljaostmiseks laenu vajasite, kui püüan mõelda Tiit Pohla seisukohast. Mulle ei tundunud kunagi usutav ka see, et Tiit Pohlaga koos alustatud ettevõtmine tema jaoks ühel hetkel enam midagi ei loe. Ma ei saanud sel ajal enam vana hea sõbraga nii hästi läbi. Sõbraga pole mõtet koos äri tegema hakata, seda olen õppinud.

Ütlesite, et lõpuks ikkagi müüsite Pääsküla maja ja raha panite Autorollosse. Kinnistusraamatu järgi vahetas osaliselt Teile kuulunud Pääsküla maja omanikke 2009. aasta novembris. Kuidas Te selle raha Autorollosse panite ja kuidas seda Autorollos kasutasite? Kui suur see summa oli umbes? Hagimenetluses polevat sellest märki, et oleksite pannud Autorollosse raha 2009. aasta sügisel või hiljem. Ma ei tea, kas selles praeguses kohtuasjas selle vastu keegi üldse huvi tundis. Suur osa Pääsküla maja müügist saadud rahast läks firma päästmiseks. See oli nii ja selle kohta on kindlasti märk maas.  Pohlaga klaarisime vana majaga seotud võla ära juba varem, selleks ajaks, kui ma ta käest firma ostsin.