Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Unenäoline tunnike
London Grammar on noorukene, 2012. aastast tegutsev Inglismaa indie-bänd. Koosseisu kuuluvad Hannah Reid, Dan Rothman ja Dominic “Dot” Major pakuvad oma kogumikul “If I Wait” unenäolisi ja ilusaid helisid.
Nende muusikat iseloomustavad kõige paremini minu jaoks märksõnad sügav, jõuline, rikkalik ja emotsionaalne.
Viimane tähendab seda, et on nii mõtlikke kui ka helgeid lugusid, nii neid, mis jala kergelt tatsuma panevad, kui ka neid, mille meloodiasse ja sõnadesse tahaks vaikselt süveneda.
Plaadi üht lugu teise järel kuulates tundub mulle, justkui kuuleksin pealt kellegi salajasi mõtteid või lühikesi siiraid jutustusi elust – läbi jooksevad teemadena hirm, väärtushinnangud, aja olulisus ja loomulikult armastus.
Bändi solisti Hannah Reidi hääl on jõuline, sügav, natukene metsik ja ennast kuulama panev. Tibakene sarnane Reidi kaasmaalase Jessie Ware’iga. Reidi saatvad pillid pakuvad sama mitmekülgset kõla – kord nõuavad tähelepanu trummid, siis jälle kitarrid või klahvpillid.
Plaadilt jäävad kõrvu kõlama eriti lood “Strong”, “Maybe”, “Flickers” ja “High Life”
Hinnang
London Grammar – ”If I Wait”
Hinnang: 9
Kuula tasuta: soundcloud.com/londongrammar