Ukraina kriis kinnitab stabiilsuse kullahinda

Pole kahtlust, et Ukraina kriisi mõju Balti riikidele on märkimisväärne. Sealsed sündmused on kõvasti raputanud Ukraina ja lähiriikide majandust, mis omakorda on mõjunud negatiivselt kaubanduspartneritele. Kui Eesti suurimad välisturud on Rootsi (17%) ja Soome (16%) ning Lätil Leedu (16%) ja Eesti (13%), siis Leedu suurim ekspordipartner on Venemaa (16%), kellele järgnevad Läti (10,1%) ja Saksamaa (9,3%).

Leedu enim seotud. Seega on Leedu majanduslik seotus idanaabritega Balti riikidest kõige suurem ja sealse nõudluse vähenemine annab ettevõtete igapäevaelus otsesemalt tunda. Raskeks läheb neil, kes pole oma plaane tehes arvestanud võimaliku ebastabiilsusega ­Ukraina ja Vene turgudel.

Pool aastat kestnud sõjaline konflikt 44 miljoni elanikuga Ukrainas on nii suure geopoliitilise jalajäljega sündmus, et see avaldab pikaajalist mõju ka lähiriikide majandustele. Stabiilne kasv, mida oleme Eestis, Lätis ja Leedus harjunud pidama iseenesestmõistetavaks, saab tugineda ainult kindlustundele investeeringute turvalisusest. Baltikumis oleme selle saavutanud, tehes kõvasti tööd, et ehitada üles lääneriikide kogemustest lähtuv stabiilne ühiskond. Sama töö ootab ees rahvusvahelisi ettevõtteid, kes on huvitatud pikaajalisest edukast ärist idanaabrite juures. Poliitilise stabiilsuse olemasolul on välisinvestorite võimalus ja vajadus panustada oma kogemustega ka jätkusuutliku majanduskeskkonna ülesehitamisse. Ehkki Eesti, Läti ja Leedu turud liidetuna jäävad Ukrainaga võrreldes ikkagi tillukeseks, on meie õppetunnid sarnase tausta tõttu kohased.

Peame kaasa aitama. Et saada osa hiiglaslikel idaturgudel peituvast suurest võimalusest, peame oma teadmistele tuginedes aitama kaasa sealse majandusruumi ja ettevõtluskultuuri arengule. Edendades stabiilsust naabrite juures, seisame hea ka oma majanduse pikaajalise hea käekäigu eest.