Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: harjutamine ei teegi meistriks
10 000 tunni reegel, mida seostatakse kirjanik Malcolm Gladwelliga, ei pruugi üldsegi toimida.
Reegli idee seisneb selles, et 10 000 tundi sihikindlat harjutamist võib ükskõik kelle muuta professionaaliks.
Kui psühholoogid räägivad eesmärgistatud harjutamisest, siis peavad nad selle all silmas harjutamist, mis arendab oskusi nii palju kui võimalik.
Oma raamatus "Outliers" väidab Gladwell, et 10 000 tundi harjutamist muutis ansambli Beatles üheks maailma ajaloo parimaks bändiks ning Bill Gatesi üheks rikkaimaks inimeseks maailmas.
Uus Princetoni uuring aga teeb selle teooria maatasa. 88 eesmärgistatud harjutamise uuringu metaanalüüsi tulemusel selgus, et harjutamise roll on edulugudes vaid 12% tähtsusega.
Kõige paremini seletab harjutamise mõju erinevust Frans Johanssoni raamat "The Click Moment." Oma raamatus väidab Johansson, et eesmärgipärane harjutamine on stabiilse struktuuriga valdkondades edu eeldus. Näiteks tennises, males ja klassikalises muusikas ei muutu reeglid kunagi ning need ära õppides ja harjutades võib saada parimaks.
Vähem stabiilsetes valdkondades nagu ettevõtlus ja rokkmuusika võivad reeglid aga olla pidevas muutuses; võtkem näiteks rokkbänd Sex Pistols, kes vallutas rokifännide südamed, kuigi Sid Vicious ei osanud isegi korralikult basskitarri mängida.
Seega on oskused enam kui vaid harjutamise küsimus.