Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaata, mida on valitsus teinud 100 päevaga
Valitsuse kommunikatsioonibüroo loetles üles Taavi Rõivase valitsuse 100 päeva olulisemad sammud.
- Aprillis vastu võetud riigi eelarvestrateegia 2015-2018 sätestab kaitsekulude hoidmise 2% tasemel SKPst, juunis toetati riigikaitselisi lisainvesteeringuid ning Ämari lennubaasist sai Balti riikide õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli.
- Juunis võttis riigikogu vastu valitsuse esitatud eelnõud, millega tõstetakse esimese ja teise lapse toetust senise 19,18 euro asemel 45 euroni kuus ja kolmanda lapse toetust 100 euroni kuus, vajaduspõhist lastetoetust 45 euroni kuus ning toimetulekutoetuste määramisel tõstetakse lapse osa 0,8lt 1,0ni.
- Riigi eelarvestrateegiaga lepiti kokku tulude maksuvaba miinimumi tõstmine 144lt eurolt 10 euro võrra igal aastal aastani 2018 ning töötuskindlustuse maksemäära vähendamine 0,6% võrra.
- Valitsus on esitanud riigikogule arutamiseks töövõime reformi eelnõud, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre.
- Valitsus saatis juunis riigikogule eelnõu, millega laiendatakse koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.
- Euroopa Komisjoni heakskiidu sai valitsuse esitatud eurotoetuse kasutamise partnerluslepe, millega suunatakse Eesti arengusse ligikaudu 4,4 miljardit eurot.
- Mais sai valitsuse heakskiidu maaelu arengukava 2014-2020, milles nähakse ette maaelu edendamist toetavaid tegevusi enam kui miljardi euro eest.
- Juunis esitas valitsus riigikogule eelnõu, millega luuakse täpsem regulatsioon e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks.
- Riigivalitsemise paindlikkuse tõstmiseks muudeti Vabariigi Valitsuse seadust, andes peaministrile õiguse määrata ministrite pädevusvaldkonnad.
- E-riigi üldise arengu suunamiseks moodustati ning alustas peaministri juhtimisel tööd e-Eesti nõukogu.
- Juunis sai valitsuse heakskiidu avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016, mille fookuses on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikest lähtuvad avalikud teenused.
- Balti riigid leppisid kokku Rail Balticu ühisettevõtte aktsionäride lepingu tingimustes ning jätkunud on arutelud Rail Balticu trassivalikute teemal.
- Jätkunud on ettevalmistused Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse, Eesti-Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ja veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamise projektide esitamiseks Euroopa Ühendamise rahastu esimesse taotlusvooru.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.