Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Eestis kuldsed käerauad töötavad?

04. juuli 2014, 17:48

Börsifirma saab töötajaid aktsiaoptsioonidega kinni hoida aastaid, motiveerides samal ajal juhtkonda rohkem pingutama tulemuste nimel.

Äripäev avaldab ülevaate Tallinna börsifirmade optsiooniprogrammidest.

“Juhatuse liikmete kaasamist omanikeringi pean väga oluliseks ja julgen soovitada kõikidele kolleegidele. Aktsionäride, nõukogu ja juhatuse huvid lähenevad oluliselt, mis on kõigile kasulik,” kiidab aktsiaoptsioonide kasutamist Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla, kelle firma emiteeris optsioone nii nõukogule kui juhtivtöötajatele.

“Peamine eesmärk on töötajate motiveerimine ja aktsionäridega ühise mõtlemise saavutamine, milleks on eelkõige orienteeritus ettevõtte tulemile ja kasumile ning ettevõtte börsihinna tõusule,” märgib hiljuti Soomes ligi 8 miljoni euro suuruse ülevõtmistehingu teinud firma nõukogu esimees.

Palla sõnul ei piirdu positiivne efekt ainult töötajate motiveerimisega, sest aktsiate emiteerimisega kaasatakse firmasse raha ning rohkem aktsiaid suurendab börsi likviidsust. “Harju Elekter on edukalt läbi viinud kolm aktsiaoptsiooni nii kõigile töötajatele kui ka juhtorganitele ning kogemused on väga positiivsed,” ütleb ta.

Kõik ei ole nii ilus. Kuid kõik ei ole nii tore ja ilus, kui ta alguses paistab, sest nagu mündilgi, on optsioonide väljastamisel kaks külge. Premia Foodsi endine tegevjuht ja praegune nõukogu aseesimees Kuldar Leis rõhutab, et juhatuse ja teiste võtmetöötajate motiveerimine lisaks palgale on ülioluline.

Leisi sõnul on optsiooniprogramm selleks üks võimalus ja kindlasti võiks seda kasutada, aga selle kahjuks räägib kaks asjaolu. “Esimene neist on see, et võrreldes juhtkonnale selgete eesmärkide seadmisega on optsiooniprogramm vähem mõjutatav juhtkonna töö tulemustest võrreldes üldise suundumusega börsil. Teiseks on selline programm maksunduslikult keerukas ja pikaaegsem,” toob Leis välja optsiooniprorammi nõrgad küljed.

Pikaajalisus võib olla ka puudus. Pikaajalisus on ka üks aspekte, millele tasuks tähelepanu pöörata, sest siingi on nii positiivsed kui negatiivsed tegurid mängus. Töötajate motiveerimisel on olulised nii tulemustasu, mis on stiimuliks lühemas perioodis, kui ka aktsiaoptsioonid, mis on stiimuliks pikema perioodi jooksul, ütleb Palla. “Teatavasti nõuab meie maksuseadus vähemalt kolmeaastast perioodi. See kolmeaastane või pikem periood hoiab ära ka töötajate lahkumismõtted,” märgib ta.

Kuldar Leis tervitab juhatuse kaasamist omanikeringi, kuid seegi sõltub tema sõnul omanike strateegiast. “Kindlasti ei tohiks tekitada olukorda, kus juhtkond ei saa väikse omanikusuhte tõttu firmast lahkuda või vastupidi, et omanikud ei saa juhtkonda välja vahetada. Aastatega olukord muutub ja pole enam aeg, kus mitukümmend aastat ühe firma külge peaks olema laulatatud,” ütleb Leis.

Skandinaavia kogemus. Tihti meeldib eestlastele võrrelda end põhjanaabrite Rootsi ja Soomega. Pallal on isiklikult juba 20 aasta pikkune kogemus Soome firmade juhatustes osalemises. “Kusjuures Soomes on nii aktsionärid, töötajad kui ka üldsus veendunud teema kasulikkuses ning stimuleerimist aktsiaoptsioonidega rakendatakse väga laialdaselt,” lisab ta.

Kui Äripäev ligi neli aastat tagasi kirjutas Tallinna börsi ettevõtete n-ö kuldsetest käeraudadest, siis tol hetkel oli optsiooniprogramm käimas vaid neljal ettevõttel.  Praegu, kuigi Premial sai see aasta programm läbi, võime öelda, et seitse ettevõtet ehk rohkem kui pool Tallinna börsi põhinimekirja ettevõtetest on üritanud optsioonidega töötajaid motiveerida. Selles osas oleme ilmselt põhjanaabrite eeskuju järgimas.

TASUB TEADA

Aktsiaoptsioon töötajale olgu konservatiivne

  • Väljaandmise korral ei pea ettevõttest saama tingimata börsifirma, lisatagatisena võib firma pakkuda garantii, et ostab optsiooni töötajalt tagasi.
  • Töötaja otsene panus suurendab firma väärtust, sellega suureneb ka tema optsiooni väärtus.
  • Omanikutunne võib tugevdada ka psühholoogilist seotust ettevõttega.
  • Ettevõtte strateegiline plaan peaks olema selge ning optsiooni väljastamine võimalikult konservatiivne.
  • Tulumaksuga maksustatakse töötajale võimaldatud soodushinna ja aktsia turuhinna vahe opt­sioo­ni täitmise ajal.

ÜLEVAADE

Millistel tingimustel on Tallinna börsifirmad töötajatele optsioone väljastanud?

Olympic EG

  • Sõlmis 2011. aastal juhatuse liikmete ja võtmetöötajatega optsioonilepingud.
  • Juhatuse liikmed saavad märkida kokku kuni 70 000 OEG aktsiat, võtmetöötajate puhul on märgitavate aktsiate arvud individuaalsed.
  • Aktsiate täpne arv sõltub eesmärkide täitmisest.

Nordecon

  • Kiitis mai lõpus aktsionäride korralisel üldkoosolekul heaks aktsiaoptsiooniprogrammi.
  • Juhatuse esimehel Jaani Vinkil on õigus omandada 291 380 ja juhatuse liikmetel Avo Amburil ning Erkki Suurorgil 259 000 aktsiat.
  • Optsioonide teostamise õigus seoti 2016. aasta konsolideeritud EBITDAga.

Arco Vara

  • Aktsionärid kiitsid juulis 2013 heaks Tarmo Sillale vahetusvõlakirja emiteerimise nimiväärtusega 1000 eurot.
  • Võlakiri annab Sillale õiguse märkida 2016. aasta jooksul 390 000 lihtaktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia kohta.

Ekspress Grupp

  • Eelmise aasta lõpus kiitsid aktsionärid heaks aktsiaoptsiooniskeemi, mille alusel saab 2017. aasta esimeses kvartalis Gunnar Kobin 700 000 Ekspress Grupi aktsiat.
  • Kobin on praeguseks välja teeninud 390 000 aktsiat.

Harju Elekter

  • Optsioonilepingud töötajate ja ettevõttega seotud äriühingute juhtorganite liikmetega sõlmiti 2012. aastal.
  • Igale nõukogu ja juhatuse liikmele väljastati optsioon maksimaalselt lubatud 20 000 aktsia märkimisõiguse kohta.
  • 2012. aasta keskel registreeriti märkimisõigusi 434 960 aktsiale. Aktsia väljalaske hinnaks 2,36 eurot.

Premia Foods

  • Börsiletulekuga käis 2010. aastal kaasas ka optsiooniprogramm ettevõtte ja selle tütarühingute juhtorganite liikmetele ja võtmetöötajatele, mis andis õiguse märkida aktsiaid hinnaga 0,83 eurot aktsia kohta.
  • Programmi maht oli 900 000 aktsiat. Selle aasta 17. jaanuaril programm lõppes ning selle käigus Premia aktsiaid ei märgitud.

Tallink Grupp

  • Aktsionärid kiitsid 2011. aasta alguses heaks aktsiaoptsioonide programmi.
  • Selle alusel emiteeris ettevõte 2011. ja 2012. aastal kokku 14 927 500 aktsiaoptsiooni õigusega omandada üks Tallinki aktsia.
  • Viimaseid emiteeritud optsioone võib kasutada hiljemalt 21. juuni 2016.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2014, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing