Multimiljonär käivitab luksusmajade tootmist

Annika Matson, Mariliis Pinn 04. juuli 2014, 08:27

Kahe aasta eest avastas Šveitsi multimiljonär Oliver Wolfensberger Eesti, kus tema sõnul on väga tugev puitmajade ehitamise sektor. Nüüd ehitab ta siin Šveitsi turule mõeldud luksusmaju.

Šveitsi kuldrannikuks kutsutava Zürichi järve Küsnachti piirkonda viiakse 2015. aastal veoautodega üliluksuslik kortermaja, mis on toodetud Eestis Rae valla tööstuspargis asuvas tehases. 2018. aastaks loodavad omanikud saavutada 200 miljoni euro suuruse müügikäibe, kirjutab Äripäeva 7. juuli kuukiri Ehitus.

Ehitus intervjueeris Swiss Property Estonia suuromanikku Oliver Wolfensbergerit tema Rotermanni kvartali büroos.

Rääkige natuke endast. Kes Te olete? Milliseid ettevõtmisi Teil veel on? Olen lõpetanud Zürichi ülikooli ja omandanud magistrikraadi Prantsusmaa rahvusvahelises ärikoolis INSEAD.
Minu tänane firma on keskendunud luksusmajade ehitamisele Eestis ja nende müügile Šveitsis. Ma olen Šveitsis kinnisvara arendanud pikka aega. Kümne aasta eest asutasin šveitslastele luksuskinnisvara arendava firma Peach Property.
Viis aastat tagasi andsin firma noorema venna Thomase juhtimise alla. 2010. aastal läks firma ka venna juhtimisel börsile.
Minu äride portfellis on ka 1980.–90. aastatel Saksamaal tuntud moebränd Caren Pfle­ger. Oma hiilgeaegadel võrreldi seda moe­brändi ka Jil Sanderiga. Sellele kavatsen ka nüüd uuesti elu sisse puhuda.

Mis on Teie plaanid uue kinnisvarafirmaga Swiss Property? Tahan tõusta taas põhimängijaks Šveitsi kinnisvaraturul. Kahe aasta eest valisin tootmiskohaks Eesti, sest teil on madalamate tööjõukuude kõrval ka väga tugev ja hästi arenenud puitmajade ehitamise sektor.
Eestis toodetavad majad müüme kõik Šveitsi, sest selles riigis on Euroopas võimalik teenida kinnisvara arendamisega parimat kasumimarginaali. Eestis hakkame maju valmistama Šveitsi standardite järgi.

Kas pakute oma uue firmaga oma vennale konkurentsi Šveitsis? Mis puudutab minu venna Thomase juhitavat firmat Peach Property, siis minu uus firma Swiss Property on rohkem potentsiaalne tarnija kui konkurent.
Peach Property on ainult kinnisvaraarendaja ja töötab erinevate tarnijate ja ehitajatega, kes püstitavad neile maju. Swiss Property, mis jah teeb küll ka kinnisvaraarendust mõningal juhul, on rohkem üldine tarnija ja ehitaja. Seega, need kaks ettevõtet võivad teha hoopiski koostööd Šveitsi turul.

Miks otsustasite oma tootmise just Eestisse üle tuua? Eesti palkade tase oli vaid üks põhjus. Euroopa Liidus on riike, kus palgad on palju madalamad kui Balti riikides, Bulgaarias näiteks.
Aga teie puitmajaehitajate sektor on väga hästi arenenud ja teil on väga kvaliteetse haridusega inimesed igal tasemel: suurepärased insenerid, arhitektid, sisearhitektid, tegevjuhid jt.
Olen väga õnnelik oma otsuse üle Eestisse tulla. Ma palkasin paari aasta eest analüüsi tegemiseks konsultatsioonifirma, me analüüsisime 20 erinevat faktorit, külastasin 20 riiki ja Eesti oli teistest mäekõrguselt üle. Teisele kohale jäi muide Sloveenia.
Ja kõik ettevõtjad, kellega ma rääkisin ja kes ise olid Balti riikides äri teinud, soovitasid valida Eesti.

Kas Teil on ka Eestis kinnisvara? Kahe aasta eest, kui Eesti kasuks otsustasin, kaalusin, kas osta endale siin ka kinnisvara, aga loobusin. Eestis käies elan ma vanalinna hotellis ja olen sellega väga rahul.
Kui ma oleksin vastupidise otsuse teinud, siis oleks ma igal juhul ostnud korteri teie kaunisse vanalinna. Kuulsin nüüd, et hinnad vanalinnas tõusid paaril viimasel aastal kenasti, ühesõnaga magasin tegelikult maha võimaluse sellelt teenida.

Nimetage kolm Eesti tugevaimat külge välisinvestorite silmis ja kolm nõrka külge.  Mina olen Eestist vaimustuses nii riigi majandamise kui ka teie IT-infrastruktuuri mõttes. Kui vaadata Eesti riigi laenukoormat, on see madalamaid Euroopas, olete saanud hästi hakkama kriisidega. Ma just lugesin kuskilt, et USA riik tahab oma IT-infrastruktuuride väljaehitamisel eeskujuks võtta just Eesti. Teil on väga hästi organiseeritud riik IT-asjades.
Ja maksud on teie riigis olematud, kui siin ei maksa välja dividende, aga meie plaanime jätta suure osa oma teenitavast kasumist Eestisse. Eesti riigis ettevõtlust arendades on šveitslastele ka olulise tähtsusega Eesti ja Šveitsi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping. Miinusena näen ma vaid seda, et Eesti on Šveitsist veidi liiga kaugel, just transpordikulude mõttes, aga huvitaval kombel jälle pole Eestist luksusmaja detailide vedamine veoautoga kallim kui näiteks Baselist Zürichisse.
Oleme välja uurinud, et meie kodupiirkonnast tuleb palju veoautosid kaubaga Eestisse ja tagasi lähevad siit tühjalt, me plaanime ära kasutada neid tühje autosid.
Ja kahjuks pole otselende Zürichi ja Tallinna vahel. Alati tuleb minna alati Kopenhaageni, Helsingi või Frankfurdi kaudu. See on ajakulu. Meie eesmärk on luua tulevikus piisavalt liiklust Tallinna ja Zürichi vahel, tuleks ka otselende.
Ma olen suur Eesti fänn, suvel on vaid liiga valge öösiti, ma ei saa magada.

Miks otsustasite just Rae valla kasuks?  Ma Eesti omavalitsusi nüüd võrrelda ei oska, sest me ei rääkinud erinevate omavalitsustega, vaid otsustasime kohe Rae valla tehnopargi kasuks. Minu heaks töötavad inimesed olid väga rahul, kuidas neid Rae vallas koheldi. Ma ise ei osalenud vallaga läbirääkimistel.
Väga-väga oluline on vallaametnike puhul see, kui kiiresti saab korda aetud uue tehasehoone ehitusluba ja meil läks see väga kiiresti.

Esialgsete plaanide kohaselt pidi tehas valmima juba tänavu sügiseks. Nüüd uue info kohaselt uue aasta alguseks. Miks on alustamine veninud?
Oleme mõelnud siin paar korda ümber oma tehase asukoha kinnistul, soov on, et see oleks kohe Tallinna-Tartu kiirtee ääres. Plaanimine on nüüdseks valmis, füüsiline ehitus peaks algama sügise hakul ja tehas valmis järgmisel aastal. Milline Eesti ehitusfirma seda tehast rajama hakkab, pole veel kindel.

Kas hakkate tootma eramaju või kortermaju? Mis maksab sellise elamise ruutmeetri hind eurodes? Tegu on luksuslike kortermajadega, kõik elamispinnad on üle 100 ruutmeetri suured. Aastal 2018 plaanime toota 40 000 ruutmeetrit elamispinda. Ühe ruutmeetri hind neis majades jääb enamasti 5000–20 000 euro vahele, olenevalt sellest, kui palju krunt on maksnud.
Meie esimene Eestis toodetud maja läheb Zürichi järve kaldale Küsnachti piirkonda ja selles majas on ruutmeetri hind ka kõrgem – 25 000 eurot ruutmeeter. Šveitsis on lubatud ehitada enamikus kohtades rannast 20 meetri kaugusele.

Kas te hakkate ka sisse vedama tooret, millest maju ehitate, või kasutate ka Eesti puitu vm materjale? Meie hakkame Eestis ehitama vaid ristkihtpuit-tehnoloogial (CLT) põhinevaid elementmaju. Hetkel mitte ükski Eesti firma sellel tehnoloogial põhinevaid tooteid ei paku. Me peame toorme vähemalt esmaste prototüüpide tarbeks importima Skandinaaviast, Austriast või Saksamaalt.
Hiljem kaalume, kas hakata tegema CLT-tehnoloogial põhinevat koostööd mõne Eesti firmaga või hakkame seda ka ise tootma. Ettevõtte sihiks on saada juhtivaks puitmoodulmajade pakkujaks Šveitsis.

Kui palju olete te tänaseks juba tehase ehitusse investeerinud ja kui suur on teie planeeritav koguinvesteering?  Tehasehoone ehitus läheb järgmise 18 kuu jooksul maksma kaks miljonit eurot ja siis veel ka seadmed kaks miljonit eurot. Esimese 18 kuu koguinvesteering on seega neli miljonit eurot.

Millal plaanite teenida esimese kasumi?  Kasum peaks tulema juba esimese majaga, seega break even 2015 ja kasum 2016. aastal. 2018. aasta müügi eesmärk 200 miljonit eurot.

Kui palju uusi töökohti te loote Rae valda?  Plaanidekohaselt loome järgmise viie aasta jooksul 300–400 uut töökohta.

Aasta alguses plaanisite veel Loksale rajada ka puidust luksusjahte valmistava tehase? Algul oli tõesti Loksale plaanitud puidust luksusjahte valmistav tehas, aga otsustasime ümber ja nüüd tuleb ka laevatehas Rae valda majatehase kõrvale. Nii on meil oma investeeringutest parem ülevaade.
Alustan esimese puidust luksuslaeva ehitusega ka juba sel sügisel. Laevameistrid tulevad appi Hollandist.

Kas teate, et ka Saaremaal ehitatakse luksusjahte? Tean küll. Ma kaalusin ka Saaremaad oma laevaehitustehase jaoks, aga otsustasin kõik koos hoida.
Tahame näidata klientidele, kes meile siia külla tulevad, et ehitame ka selliseid vahvaid puidust luksusjahte. See on väga emotsionaalne ettevõtmine, minu isiklik suur hobi.
Eesmärk on ehitada J-klassi puidust jaht. See on superrikaste uus hobi. Üks J-klassi puidust jaht on suur, umbes 40 meetri pikkune klassikaline purjelaev, millistel peeti näiteks 1930., 1934. ja 1937. aastal America’s Cupi võistlusi. Ühe sellise jahtlaeva ehitus maksab 10 miljonit eurot.

Kas olete Šveitsi 100 rikkama inimese hulgas? Sellele küsimusele ma ei vasta.

Kas viite ka Swiss Property kunagi börsile? Ei, enam sellist plaani ei ole. Minu noorem vend Thomas viis meie eelmise kinnisvarafirma börsile ja minu arust ei olnud see hea mõte.
Nüüd tahame teiste omanikega jääda iseotsustajateks.

Kes on Swiss Property teised omanikud? Mul on kaks partnerit. Suurem osanik on minuga koos dr Lutz Mieschke ja väiksem osanik on Johan­nes May.

***

Mida kirjutab Bilanz Oliver Wolfensbergerist?
Šveitsi majandusajakirjast Bilanz leiab artikli väga luksuslikest korterelamutest Zürichi järve kaldal, kuhu ostsid korterid teiste seas ka Saksa töösturite perekonna Flick pärija ja kunstikoguja Friedrich Christian Flick, kelle varanduse hinnanguline väärtus on 1–1,5 miljardit franki. Selle ligi 7000ruutmeetrise maatüki ostis Oliver Wolfensberger 1999. aasta lõpus pankrotistunud kasiino­kuninga Hans Jecklinilt ja nende luksuslike elamute ehitus läks Oliver Wolfensbergerile maksma kokku 100 miljonit franki (tänases vääringus umbes 80 miljonit eurot).
Oliver Wolfensbergeri noorem vend Thomas teenis samuti luksuskinnisvara arendava firma Peach Property börsile viimisega 2010. aastal 51 miljonit franki. Peach Property asutas kümne aasta eest Oliver Wolfensberger, ta andis firma noorema venna juhtida 2009. aastal.

Tasub teada
Swiss Property Estonia
Swiss Property Estonia OÜ on Swiss Property Group AG kontserni kuuluv ettevõte, mis asutati 2013. aasta märtsis.
Eesti haru tegeleb kõrgetasemelise eluasemekinnisvara arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekteerimisega.
Swiss Property Estonia OÜ hakkab Eestis ehitama ristkihtpuit-tehnoloogial (CLT) põhi­nevaid elementmaju. Ettevõtte sihiks on saada juhtivaks puit-moodulmajade pakkujaks Šveitsis, mille valmiselemendid töötatakse välja ja toodetakse Eestis.
Projekti elluviimiseks valmib 2015. aasta alguseks Eestisse Rae valda uus tehas. Eestis valmiv toodang läheb 100% ekspordiks Šveitsi.

Artikkel ilmub 7. juuli Äripäeva kuukirjas Ehitus. Lisaks saab sellest lugeda, kuidas ehitatakse Tallinnasse uut trammiteed ja 3D hoonete printimisest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2014, 13:27
Otsi:

Ava täpsem otsing