Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palk teises pangas tõstab laenuintressi

04. juuli 2014, 14:07

Nordea ja Swedbank tõstavad klientidele, kelle palk laekub mujale, laenuintressi kuni 2%. Danske ja SEB on enda sõnul selles osas paindlikumad.

Äripäeva toimetusele vihjas laenaja, et sai pangast kirja, mille järgi juhul, kui tema palk ei laeku Nordea panka, on laenuandjal ühepoolne õigus kodulaenu marginaali tõsta 2%. Nordea pangast järele uurides kinnitas panga kliendikommunikatsiooni juht Mirjam Mikkin, et see vastab tõele.

„Pangal on selline õigus laenulepingus kokkulepitu järgi. Töötasu laekumise nõue on laenuvõtja lepingujärgne kohustus, mis vähendab muuhulgas ka riske laenuvõtja igakuiste laenumaksete õigeaegsel tasumisel. Töötasu mittelaekumise korral hinnastatakse laenu kõrgemalt,“ märkis Mikkin. Ta lisas, et Eesti kodanikel, kelle töötasu laekub välismaale seal töötamise tõttu, sätestatakse töötasu mittelaekumise kohta kokkulepe laenulepingusse.

Ka Swedbank eelistab seda, et kliendi palk ja sissetulekud laekuksid nende kontodele. „Swedbankist võetud kodulaenu puhul soovime, et laenusaaja arvelduskontole Swedbankis laekuksid tema regulaarsed sissetulekud, mis olid laenu väljastamisel maksevõime hindamisel aluseks,“ kommenteeris teemat Swedbanki eralaenude osakonnajuhataja Anne Pärgma.

Pärgma lisas, et perioodil, kui laenusaaja töötab väljaspool Eesti Vabariiki ja sissetulekute kandmine arvelduskontole on sellest tulenevalt ajutiselt ebamugav, soovib pank, et laenusaaja hoiaks arvelduskontol rahalisi vahendeid kahe kuumakse ulatuses.

Pärgma sõnul tagab regulaarsete sissetulekute laekumine laenusaajale, et laenumaksed saavad õigeaegselt tasutud. „Kogemus näitab, et kui palk laekub teise panka, siis laenumaksetega tekib ikka viivitusi, kas puhkuste tõttu, ununeb ülekanne õigeaegselt teha või midagi sellist ning sellega rikutakse krediidiajalugu,“ selgitas ta.

Pärgma täpsustas, et Swedbanki laenulepingu järgi on laenu väljastamisel arvesse võetud regulaarse sissetulekuga Swedbankis arveldamine kohustuslik. „Lepingu järgi on võimalik trahv kuni 2% jäägist, kuid praktikas sellisel kujul sanktsioone ei ole rakendatud. Oleme aga klientidega sissetulekute ületoomisest rääkinud,“ lisas ta.

Danske ja SEB palga laekumist kohustuslikuks ei pea. Danske Banki tegevjuhi Aivar Rehe sõnul on kodulaenu näol tegemist kliendiga sõlmitud pikaajalise suhtega ning sellega luuakse eeldus ka teiste pangatoodete kasutamisele. Palgalaekumised loovad Rehe sõnul võimaluse pakkuda ka teisi pangateenuseid ja seepärast soovivad pangad palgalaekumist, et luua aktiivne, pikaajaline ja lojaalne pangasuhe.

Rehe hinnangul ei ole õige ja otstarbekas kliendisuhet teravaks ajada, kui klient ei teosta palgakandeid kodulaenu sõlminud panka. „Samuti ei ole Danske Banki kodulaenulepingutesse lisatud punkti, mis käsitleks intressimäära tõstmist palga mittelaekumise korral,“ märkis ta.

Rehe lausus, et hea kliendisuhe nõuab paindlikkust ja panga poolt peab olema tahe pakkuda lojaalsust tekitavaid ja suurendavaid teenuseid ning hindasid. Tema sõnul toob tänases teenuste konkurentsis edu erinevate lojaalsusteenuste pakkumine klientidele, mis suurendab kliendi soovi tarbida oma kodupanga teenuseid. Mis puudutab välisriigi kodanikke, kes laenu tahavad, siis üldjuhul, kui neil ei ole muud seost Eestiga peale omandatava kinnisvara ning kui ka kodaniku palk laekub mõnda välispanka, Danske talle Rehe sõnul kodulaenu ei väljasta.

SEB panga eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimase sõnul on kindlasti turvalisem, kui inimese igakuine sissetulek läheb panka, kus võtekase ka laenu. „Kuna laenumaksed võetakse maksepäeval laenusaaja kontolt automaatselt maha, on kindlasti turvalisem ja kindlam, kui panka, kust on võetud laen, laekub ka igakuine sissetulek,“ märkis Messikas. Sel juhul ei pea laenusaaja ise muretsema, kas laenuga seotud kontol ikka on piisavalt vabu vahendeid. Samas ei ole sissetuleku laekumine tema sõnul SEB pangas näiteks kodulaenu puhul tingimata kohustuslik.

Kui laenul ei ole peale laenusaaja igakuise käibe mitte mingisugust muud tagatist (näiteks arvelduskrediit jms), siis on Messimase sõnul eeldatav ja ka laenusaaja seisukohalt igati mõistlik, et sissetulek laekub laenu andnud panka. Kuid ta rõhutas, et SEB ei tõsta ühepoolselt laenulepingus kokku lepitud intressimäära ega marginaali.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2014, 15:09
Otsi:

Ava täpsem otsing