Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tõhus tootmine ei ole odav tootmine

04. juuli 2014, 08:27

Majandusanalüütik Maris Lauri sõnul vajab Eesti majandus revolutsiooni, näiteks lõpetades ära odav tootmine.

“Mitte küll lammutavat, aga just muutvat,” ütles Lauri. Oluline on kaotada odav tootmine. “Seda ei tohi taga nutta. Me peaks oleme rõõmsad, kui sellest lõpuks ometi lahti saame,” selgitas ta kuukirjale Tööstus ja lisas, et minevikus on odava tootmise pealt küll hästi teenitud, kuid enam pole sellega midagi peale hakata.

Sektoreid, milles odav tootmine endiselt levinud on, ei soovinud Lauri nimetada. Asi ei ole mitte valdkonnas, vaid selles, mida konkreetses ettevõttes kasutatakse, mida toodetakse, millised protsessid on kasutusel. Lauri lisas, et küsimus ei ole ainult tööjõukuludes, aga ka muudes sisendites. “Näiteks elekter. Aastaid oli meil elekter suhteliselt odav, enam mitte,” lausus ta.

Samamoodi ka tööjõud – see võib olla nii odav kui ka kallis. Kergetööstust peetakse näiteks valdkonnaks, kus tavaliselt on kasutusel odav tööjõud. Ka Eestis oli 1990ndate alguses odava tööjõu kasutamine tavapärane. Näiteks õmblus- ja tekstiilitööstus andsid olulise osa tööstustoodangust ja ekspordist. Nüüd on aga töövõimelise elanikkonna protsent meil oluliselt alla läinud ning enam ei ole nii lihtne odavat tööjõudu leida.

“Kui omanik unistab, et maksab miinimumpalka – ta võib ka edasi unistada – aga kahe aasta pärast pole tal töötajaid ning järelikult pole võimalik ka toota,” märkis Lauri. Tema sõnul on see aeg läbi. Meenutades turumajanduse põhitõde, et pakkumise ja nõudluse vahekorras selgub hind, ütles ta, et täpselt sama olukord on palgaga. “Kui töötajaid on vähe, aga nende järele on nõudlust, siis palk peab tõusma,” lisas Lauri.

Magamistarvete tootja Wendre juhatuse esimees Vahur Roosaar tunnistas, et inimeste ootused sissetulekutele kasvavad. “Kes tahavad elus püsida, pole muud varianti, kui sellega arvestada,” ütles ta.

Aastatetagune lahendus enam ei sobi. Roosaar lisas, et toodete müügist läheb neil ligi 10% tööjõukuludele. Ka 15 aastat tagasi kehtinud proportsioon oli umbes samas suurusjärgus, kuid müügid on kasvanud aastast aastasse ning sellekohaselt on tõusnud ka palgad. “Kui võrrelda, mis palgad 15 aastat tagasi olid normaalsed ja mis on täna, oleksime ammu pankrotis, kui jääksime vanade numbrite, protsesside ja strateegiate juurde,” sõnas Roosaar.

Lauri sõnul on Eestil palju ettevõtteid, kes armastavad öelda, et nad on kümme ja rohkem aastaid tublid olnud ja annavad palju töökohti. Tuleb aga arvestada, et aeg on muutunud. “Võib-olla on kümne aasta pärast meil 100 000 töötajat vähem,” ütles Lauri. Ta lisas, et neid võib-olla ka 50 000 vähem, kui kõiki töövõimetuspensionäre ja teisi praegu tööturult eemalolijaid suudame rakendada, aga ei saa loota, et midagi muutmata suudab ettevõte tulevikus töötajaid leida.

Roosaare sõnul on Wendre pikaajaliselt tootmises efektiivistamise kallal töötanud ning plaanib seda teed jätkata, lisades, et tehnoloogiate uuendamine on pidev protsess. “Palju seni käsitsi tehtavaid töid on masinad üle võtnud ning nii mõnigi masin asendab varasemalt mitme inimese tööd,” selgitas ta. Muidugi õpetatakse ümber ka olemasolevaid töötajaid. Roosaare sõnul oleks väga hea, kui ettevõte saaks kvalifitseeritud tööjõudu ka juba tööjõuturult kätte. “Selleks aga teeme juba täna koostööd kutsekoolide ja ümberõpetamise keskustega. Loodame, et ka koolidega koostöö kannab vilja. Seni õpetame ise,” märkis Roosaar.

Uuendused muudavad töö tõhusamaks ja võimaldavad suuremat palka maksta. Roosaare sõnul on eri variante, kas teha sama käivet väiksema inimeste hulgaga või teha suuremat käivet suurema hulga inimestega. Ta lisas, et ambitsioon on muidugi käivet kasvatada. Siiski ei oota Roosaare sel aastal väga suurt kasvu, seda osaliselt ühe struktuuriosa ümbertõstmise pärast. “Keeruline on öelda, aga tõenäoliselt ei saa käibe kasv suurem kui maksimaalselt 10%," lausus ta.

Küsimus on, mida toota ja kuidas. “Näiteks odavaid T-särke me enam ei tooda, need on ammu läinud Hiinasse, Bangladeshi jne,” rääkis Lauri. “Eestis on endiselt rõivatööstus, kuid väiksemana ja nad toodavad midagi muud. Näiteks Ilves-Extra vabrik, see on hoopis midagi muud,” lisas ta. Ka elektroonikas on olukord muutunud – sajandi alguses tegi Elcoteq ainult koostetööd – osa tuli siia, töötajad panid Eestis mõned jupid kokku, need läksid Soome-Rootsi. “Täna teevad nad ise juba tooted valmis, toodang läheb lõppturule,” selgitas Lauri. “Tihtipeale ei kasutata juba nii palju neid nobedaid näppe, vaid on masinad. Meil pole veel tööjõud küll täna nii kallis kui Soomes, aga ega ta enam nii odav ka pole,” lisas ta.

Kogemused mujalt. Rääkides tootmise tõhustamisest ja suurema lisandväärtuse andmisest, sõnas Roosaar, et see on omaette küsimus. Wendre puhul arvas ta, et seda võib näiteks materjalide ja/või nende omadustega teha, aga ka tugevate brändide loomisega. “Üks näide meie puhul on see, et oleme üle toomas Eesti tehastesse meie Soome tehase pikaajalist know-how’d,” ütles Roosaar. Tegemist on Soome tehase arendatud Familoni brändiga, mis on naaberriigi tehasel arenduses olnud juba aastakümneid. Soomlase seas on tegemist tuntud tootega, mis on nüüd ka Peterburi turule jõudnud.

Mujale väljaspool Soomet pole aga siiani veel kuskile viidud. Roosaare sõnul on neile suur pluss, et ettevõte saab protsessi oluliselt kiiremini püsti – nii arendus kui ka bränd ja selle tutvustamine turule on tehtud. “Soomes ja Peterburis on toote kvaliteet ja märk juba tuntud. Meie idee on tuua see esialgu siia ja minna sellega ka mujale,” lisas ta.

Muutuste peen matemaatika. Uuemate tehnoloogiate kasutamine võimaldab saada hakkama väiksema töötajate arvuga, samuti tasuda kõrgemat palka ning tõhusamalt toota. Lauri meenutas loetud artiklit: “Ehitati suur ja tehnoloogia mõttes peen lüpsifarm, sest lüpsjaid polnud kusagilt võtta.” Ettevõtja küsis toetusi, võttis laenu ja pani püsti ettevõtmise, kus pidi tööl olema ainult paar töötajat, kes kõike jälgisid. “Aga sellest tulenevalt, kuna ta ei pidanud kümneid töötajaid pidama, sai ta neile paarile inimesele kõrgemat palka ju maksta,” sõnas Lauri. “Ka loomade toitmine on masinatega optimeeritud, mistõttu toodetakse rohkem piima, energiakulu on täpselt välja arvestatud, laut on korralikult soojustatud ja nii edasi,” lisas ta.

Lauri sõnul on küsimus, kuskohast muuta. Kõik on peen matemaatika, kuidas uued tehnoloogiad, tööjõukulud ja muud sisendid koos töötama panna. “Kas kasutada küla sepa tehtud kirvest või Fiskarsit. Ja siis ka see, et kus see õige mets asub, mida raiuda,” sõnas Lauri.

 

KOMMENTAAR
Odav tootmine on vajalik
Eno Siimon, Torri OÜ juhatuse liige ja omanik
Meie toodame voodipesu, seda ei saagi kuidagi kallilt toota, muidu ei ole ostjat. Voodipesu puhul uuemad tehnoloogiad väga palju kulusid all hoida ei võimalda – vähemalt meie puhul mitte. Võib-olla mõni teine on targem, ei tea. Aga meie ostame  toorme Pakistanist ja juhime müüki ise. Hea hinnaga ostetud tooraine on see, mis võimaldab meil odavamalt toota. Euroopas on tooraine kõvasti kallim, ma arvan, et ehk isegi 50% kallim võrreldes Pakistaniga. Tööjõukuludest: meil saavad kõvasti üle miinimumpalga.

Artikkel ilmub 4. juuli Äripäeva kuukirjas Tööstus. Lisaks saab lugeda, kuidas elab Sindi tööstus ja kuidas eestlased teevad revolutsiooni purjepaatide tööstuses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2014, 10:07
Otsi:

Ava täpsem otsing