Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

8 asja, mida maraton ettevõtjale õpetab

Rivo Sarapik 05. juuli 2014, 09:29

Üha populaarsem maratonijooks õpetab lisaks keha vastupidavaks treenimisele ja heale vormile ka raskustele ülevalt alla-vaatama.

Tänavu esimesel poolaastal on eestlased joostes maratonidistantsi ehk 42,195 km läbinud ligi 1000 korral ehk kordi enam kui kümme aasta tagasi aasta peale kokku, kirjutab Äripäeva 4. juuli rubriik Hobi. 

Septembris toimuv Eesti suurim, SEB Tallinna Maraton lisab sellele veel vähemalt kaks korda sama palju otsa, väiksematest jooksudest rääkimata. Keskmine jooksja on pealinnas 35aastane edukam mees, selgitab ühislippamise peakorraldaja Mati Liliallik. Samas kasvab jõuliselt ka naiste osakaal.

Stubb: spordita tööd ei teeks. Ehkki pika distantsiga kaasneb higi ja verd, annab see sellega tegelejale palju enam kui koha lõpuprotokollis, villid jalal ning valusad lihased, mis lubavad trepist alla minna vaid selg ees, sest nii on vähem valus. Maratoni läbimine näitab inimese sisu, et ta on võimeline eesmärke seadma, end tõestama ja ületama, tõi välja Liliallik. Värske Soome peaminister Alexander Stubb on öelnud, et ta ei teeks oma ametis tulemust ega taluks koormust, kui end maratoniga vormis ei hoiaks.

Lisaks füüsisele arendab ala ka seda, mis mõtted liiguvad peas, kuidas ettevõtja raskustega toime tuleb ning aitab piltlikustada nii mõnedki tööl-äris ette tulevad olukorrad.

Harrastaja: taandab igapäevamured. Näiteks kosmoseprojektidega tegelev harrastusjooksja Kristo Reinsalu on maratoniga tegelemiselt saanud piiritu usu sellesse, et kui kuidagi ei ole võimalik, siis kuidagi ikka on. See tuleneb tema sõnul ilmselt sellest, et rasked maratonitreeningud nihutavad piire. "Kui joosta endal mõnes trennis silmamunad pahempidi, saad aru, kui tühised võivad olla tööalased probleemid ja küsimused," selgitab ta. "On tore ütlus, et probleeme ei ole tark lahendada samalt tasandilt kus need tekkisid. Peale väsitavat trenni ongi olemas see täiesti uus tasand."

Õpetab edu saavutama. Lisaks toovad paljud ettevõtlikud inimesed välja, et maraton õpetab lisaks pika sihiga planeerimisele, sest 42 kilomeetri läbimiseks ettevalmistus võtab aega, hindama ka lisaks tulemuse saavutamisele ka teekonda ning tegevusi selleni ja seda rõhutab ka Reinsalu. "Kui ma poleks seda kogenud, ei oskaks ma ka igapäevatöös endalt pidevalt küsida, kas me liigume õiges suunas, mida näitavad märgid, kas on vaja midagi muuta," selgitas ta.

Samuti õpetab ala endast eesmärgi täitmiseks maksimaalset välja meelitama ja ebaõnnestumist vältima. Reinsalu võrdleb jooksu näiteks projektiga - mõlemal on oma algus ja lõpp. Samas võib lõpp ka ebaõnnestuda. "Maratoni erinevus on selles, et peale 4-5 kuu pikkust treenimist läheme tihti täispanga peale. Juhul, kui võimalus peaks luhtuma, siis tuleb halvemal juhul oodata uut võimalust taas järgmised 4-5 kuud."

Paljud veel ei tea, aga hakkavad jooksma. Maratonidistantsi läbinud eestlaste hulk on aasta-aastalt kasvanud, ulatudes möödunud aastal umbes 2000ni. Viis aastat tagasi oli näitaja kordi väiksem. Kasvu taga on nii teadlikkuse kasv oma tervise eest hoolitsemisest kui ka rohkemate võistluste korraldamine. Kasvamas on maratonijooksude turism, kus reisitakse, et läbida järgmine katsumus.

Lilialliku sõnul ei ole lagi aga siinsete jooksjate lagi veel käes. "Võrreldes näiteks USA ja Põhjamaadega on veel tükk maad minna. Täna läbib aastas maratoni ca 2000 eestlast, ma ei näe põhjust, miks see ei võiks järgmise 5-6 aasta jooksul kolmekordistuda," ennustas ta. Septembris toimuva Tallinna maratoni starti ootab ta paar tuhat jooksusõpra Eestist ja välismaalt.

MIS ON MIS: Maraton

Pikamaajooks, distantsiga 42,195 km.

Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades peetud Marathoni lahingu järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes. 1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks.

Eestlased läbisid mullu maratoni enam kui 3000 korral, viis aastat tagasi oli näitaja kolm korda madalam. Maratonijooksuga tegeleb siin erinevatel andmetel umbes 2000 inimest.

Allikas: Vikimeedia, Marathon100.com

TASUB TEADA: Mida õpetab maratonijooks ettevõtlikule inimesele?

Asju tuleb õigesti teha.

Maraton koormab lisaks treeningute ja distantsi talumisele ka keha. Et meeldivat ala saaks kaua harrastada, peab tegema õigeid asju - treenima, puhkama, toituma jne. Lõigata pole võimalik ja seda tehes võib tulemuseks olla näiteks vigastus.

Sama kehtib äris, näiteks liiga palju tööd võib tuua hetkeks kiire saavutuse, kuid lõpeb läbipõlemisega. Töötajatesse ja töövahenditesse investeerimata jätmisega ajab küll säästlikult läbi, kuid jäävad kasutamata võimalused ning rahulolematu personal panustab vähem kui motiveeritud ja innustunud.

Raskused õpetavad ja arendavad päriselt.

Viimane kriis karastas ettevõtjaid ja keerulise aja edukalt üle elanutel on kogemus  ja oskused, mida vaid buumi kiirust nautinuil pole.

Ka maratonirajal on lisaks headele ja eufoorilistele hetkedele momente, kus tekivad katkestamismõtted. End neid ületama sundides ja oma piire nihutades õpetab jooksja end ka muus elus raskustele mitte alla andma, vaid neid trotsima ja alati lahendusi leidma.

Douglas Wakiihuri, 1988. a. Souli OM-i maratoni 3. koha mees on öelnud: maraton on nagu roos. Lille tipus on väga ilus õis ja vars on võistlus selle õieni. Õieni on aga palju okkaid, raskusi, mis tuleb ületada. Mida enam okkaid, seda ilusam lill.

Kui palju teha?

Pikamaajooksja peab võidukaks soorituseks oskama valida tempot, mida ta suudab hoida, millega ta end kinni ei jookse ega endale liiga tee. Viimase tulemusel võib lisaks võistlusele tervise ära rikkuda.

Kestvusala aitab piiri tabada ka ettevõtjal ning võib piltlikustada, mis on oluline ja väärib ise tegemist, mida on mõistlikum lasta teistel  - trenniülesanded täidab jooksja, aga trenni- ja toitumiskava teeb ekspert.

Inimesel kolm silindrit

Konsultatsioonifirma Magnetude Consulting asutaja Natalie Nathanson leiab, et inimene töötab kolme silindriga - keha, mõtted ja süda. Ta soovitabki pika distantsi kolmeks jagada ning joosta ühe kolmandiku keha, teine vaimu ning kolmas südamega. Sama kehtib ettevõtluse kohta. Nn kehalised on tegevused, mis on äris mehhaanilised, mis tuleb ära teha  - äriplaani koostamine, firma registreerimine jms. Mõttega tehtu puudutab näiteks äriidee välja mõtlemist ja arendamist. Südamega saab endale meelde tuletada, miks tehtav töö on meeldiv ning sellega raskused ületatakse.

Suured eesmärgid väikeste sammudega.

Maratonidistants tekitab aukartust ja peletab. Ühel hommikul sellega silmitsi seistes võib tekkida tahtmine teki alla tagasi pugeda. Selle vastu aitab näiteks, kui distantsi läbimine, aga ka ettevalmistus selle tegemiseks, tükkideks ehk etappideks jagada. Näiteks, kui võistlusel muutub raskeks, siis mitte katkestada, vaid motiveerida end jooksma järgmise kilomeetritähiseni, ja siis järgmiseni, ja siis järgmiseni.

Ettevõtete suured saavutused koosnevad samuti väiksemateks jagatud sammudest, mis on triumfini jõudmiseks vaja läbida.

Tulemus ei tule niisama.

Ükski edukas maratonijooksja pole tulemuse teinud lihtsalt ühel päeval jooksma hakates. Saavutustele eelneb teadlik ala valik, järjepidev ning teadlik treening, aga ka keha ja vaimu eest hoolitsemine ning taastumine.

Enamus firmadest ei saa parimaks, kuulsamaks jms õnnest või juhusest, vaid ränga töö tulemusel. Otseteid enamasti ei ole ning poodiumi ülemisele astmele jõudmiseks tuleb vundament rajada tugev. See nõuab aega.

Pikk plaan aitab.

Maratoniks ettevalmistamine võtab aega ja energiat. Neid tuleb aga eesmärgi saavutamiseks plaanida ja elu esimeseks katsumuseks valmistumine võib võtta aasta või mitugi harjutamist. Pikkade sihtide seadmine õpetab ka ettevõtte plaane pikemalt ette tegema. Samuti seda teekonda, üksluiseks kippuvaid tegevusi nautima.

Kuidas endale pai teha.

Nii äris kui spordis tuleb tulemus, kui seda tahta ja selle nimel töötada. Pidev treenimine ootab harjutajalt ka vaheldust ja ideid, kuidas ala huvitavamaks teha, et ei tekiks tahtmine diivanil õlut juua. Endale motivaatorite otsimine, eriti keerulistel või igavatel hetkedel, kus asjad ei edene soovitud tempos, on vajalik eduni pürgimisel.

Allikas: Forbers, Enterpreneur, Äripäev

KOMMENTAAR: Respekt nende ees, kes jooksevad

Mati Liliallik

SEB Tallinna Maratoni korraldaja

Mina pole maratonidistantsi läbinud, aga tutvusringkonnas on selle kogemusega paljusid. Nii selliseid, kes eluaeg sportlikud olnud, kui neid, kes näiteks aastaga end jooksuvormi ajanud ning siis ära teinud.

Minu respekt nende ees. Nad on teistele, aga eelkõige endale tõestanud, et nad suudavad. See näitab ühelt poolt inimese tervislikku seisundit, aga teisalt ka inimese sisu ning tahtejõudu.

Võib-olla see, et lähenetaks ja tehtaks maratoni vastavalt oma võimetele ja tervislikule seisundile, on harrastajate juurdekasvu juures kõige õhem koht. Et ei pingutataks üle ega aetaks taga tulemust, vaid elamust ning kogemust.

Kui mujal maailmas räägitakse maratonijooksjate laest, sest uute lippajate pealekasv on aeglustunud, siis Eestis lagi kindlasti käes ei ole ja arenguruumi jätkub. Näiteks  Põhjamaades ja USAs liigutab end suurem osa ühiskonnast kui meil. Tänane 2000 maratoniläbijate hulka ei tohiks olla probleem järgmise 5-6 aastaga kolmekordistada.

KALENDER

Lippamist siin ja välismaal

Suuremad jooksumaratonid sel ja järgmisel aastal

Tallinn - 14. septembril www.jooks.ee

Stockholm - 30. mai 2015 www.stockholmmarathon.se

Helsingi - 16. august www.helsinkicitymarathon.fi

Riia - 17. mai 2015 www.nordearigasmaratons.lv

Peterburi - 28. juuni 2015

Maailma suuremad maratonid, kohad müüakse välja minutitega

Berliin - 28. september 2014,  www.bmw-berlin-marathon.com

London - 25. aprill 2015 http://www.virginmoneylondonmarathon.com/

New York - 02.11 www.tcsnycmarathon.org

Boston - 20. aprill 2015. www.baa.org

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. July 2014, 13:15
Otsi:

Ava täpsem otsing