Eestisse murrab uus makseviis

07. juuli 2014, 00:00

Eestisse laienev Leedu mobiilimaksesüsteem loodab kasvada maailmaturu liidritest VISAst ja MasterCardist suuremaks. SEB panga e-panganduse juht Ragnar Toomla peab eesmärki ebareaalseks.

Eesti ettevõtja ja idufirmadele investoreid otsiv Rando Pärna ostis Leedus menukust koguva Wora­Pay litsentsi. Leedukate väljatöötatud rakenduse kaudu saab hõlpsasti erinevate teenuste eest mobiiliga makstaa. Nutitelefoniga QR koodi skaneerimisel kontrollib mobiilirakendus kasutaja kontoseisu ja teenuse hinda ning seejärel tasub selle.

Tegu on aasta alguses Leedus turule tulnud mobiilimaksesüsteemiga, mis kasvatas esimese nelja kuuga käivet 1500 eurolt 75 000ni. “Eesmärk on kasvada Visast ja MasterCardist suuremaks,” ütles Pärna. Eestis saab esimeste toodete eest nutitelefoniga maksta 14. juulil, mil avatakse Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskustes kingitus.ee müügipunktid.

Pärna sõnul on mobiilseid rahakotte varemgi turule tulnud, kuid WoraPay näol on tegu hoopis ühtse maksesüsteemi platvormiga, mis seob omavahel erinevad m-rahakottide teenusepakkujad ja kaupmehed. Nii jääb Pärna sõnul ära probleem, et ühe kaupmehe juures on mitme erineva m-rahakoti pakkuja QR-koodi kleepsud, samuti ei piirdu teenus vaid ühe pakkuja tootega.

Kuukäibeks miljon eurot. WoraPay mobiilse makseviisi käimalükkamine Eestis läheb Pärna sõnul maksma umbes 100 000 eurot, litsentsi ost moodustas sellest summast vähem kui veerandi. Peale Pärna osales tehingus ka Rootsi investor Kenneth Lewis.

Esimese 12 kuu lõpuks oodatakse, et rakenduse rahavoog oleks miljon eurot, millest ettevõtte enda käive moodustab Pärna sõnul tõenäoliselt  3–4%. Sellise eesmärgi saavutamiseks on vaja saada vähemalt 140 paika üle Eesti, kus WoraPay maksesüsteemi kasutada saab.

Praeguseks on Eestis leping sõlmitud vaid kingitus.ee-ga, läbirääkimisi on peetud näiteks Saku Suurhalliga. Leedus kasutab maksesüsteemi teiste seas Lukoili tanklakett, kes on Pärna sõnul ka Eestis WoraPay kasutamise vastu huvi üles näidanud. M-rahakottidest on praeguseks leping sõlmitud kaubamärgiga Moblet.

Lõpptarbijale on teenuse kasutamine tasuta, kaupmeestele on hinnad Pärna sõnul pisut suuremad kui krediidikaartide puhul,  kuna WoraPayd kasutades saavad kaupmehed ka andmeid klientide tarbimiskäitumise kohta. WoraPay sõlmib iga kliendiga erineva kokkuleppe.

Kütusefirmade teenustasud jäävad Pärna sõnul alla ühe protsendi makse pealt, restoranide ja kaupluste omad on kahe protsendi ümber. Heategevuskampaania korraldajatele ja piletimüüjatele jääb hind 5–20% vahemikku. Praegu maksab kaupmees krediidikaardimaksete pealt umbes 1,5% arvest.

Pankade suhtes neutraalne. Pärna sõnul paneb WoraPay põhirõhku kaupmeestele, kellele pakub kiiresti maksmise võimalus lisaväärtust. Seega ei tegeleta esialgu suurte jaekettide, riide- ja toidupoodidega, küll aga näiteks tanklakettide, restoranide ja erinevate piletimüüjatega. “Kõik on kunagi tanklas seisnud järjekorras, kus keegi ostab ees kabanossi. Selle asemel saab nüüd telefoniga otse tankimisjaama juures ära maksta,” rääkis Pärna.

Lõpptarbijale annab see juurde mugavust ja lisab kiirust, kaupmehele aga võimaluse kulusid kokku hoida. QR-koodi kleepsu panek ei maksa Pärna sõnul kaupmehele midagi, küll aga maksab ühe automaattankla püstoli paigaldamine 10 000–15 000 eurot.

Pärna märkis, et WoraPay eeliseks on tema neutraalsus. “Me ei anna kellelegi eksklusiivsust, platvorm ei kuulu ühelegi pangale ega kaupmehele. See tähendab, et kui näiteks Swedbank ütleb, et tahab mingi kaupmehe juures olla ainuke mobiilse makseteenuse pakkuja, siis see on välistatud,” selgitas ta.

Küsitav usaldusväärsus. SEB e-panganduse juht Ragnar Toomla märkis, et VISA ja Mastercardi ­eelis on väga suur rahvusvaheline võrk, mistõttu on raske ette kujutada, et WoraPay platvorm suudab keskmises perspektiivis neist võrkudest suuremaks kasvada. Küll aga muutub tema sõnul maailm üha rohkem mobiilseks ja selliste lahenduste turuletoomine on igati tervitatav.

Kui Pärna sõnul on QR-koodi kasutamine kõige lihtsam ja kasutajasõbralikum, sest see on iga nutitelefoniga kättesaadav, siis Toomla sõnul on QR-koodi skaneerimine ja tehingu kinnitamine mobiilse andmesidega aeglasem kui kaardimakse. “See tähendab, et sellised lahendused ei sobi olukordadesse, kus on oluline kliendi võimalikult kiire teenindamine,” ütles Toomla.

Toomla sõnul tuleb tüüpiliselt m-rahakotti kanda raha, mida seejärel rakenduse kaudu maksmiseks kasutada. “See on kasutajale ebamugav,” märkis ta. Lisaks peab Toomla sõnul arvestama ka m-rahakoti teenuse pakkuja usaldusväärsusega – millised on garantiid, et juhul, kui ettevõte muutub maksejõuetuks, saab klient m-rahakotti kantud raha tagasi.

Toomla sõnul analüüsib SEB pank aktiivselt erinevaid potentsiaalseid makselahendusi. Peale QR-koodi on võimalik kasutada ka NFC ja Bluetoothi tehnoloogiat. “Peamine küsimus, mis tuleb lahendada, on usaldus rahakoti vastu ja piisava lisaväärtuse pakkumine nii kliendile kui ka kaupmehele,” ütles ta.

Elu kolib nutietlefoni. Eelmisel aastal käivitas EMT koos Danske Banki, Nordea, SEB ja Swed­banki ning Tallinna Kaubamajaga katseprojekti “Pangakaart mobiiltelefonis”, mille testgrupis osales 150 inimest. Projekti juht, EMT teenuste- ja ekspordiarenduse osakonna juhataja Kuno Peek märkis, et katsetuse eesmärk oli testida m-rahakoti kõige keerulisemat osa, milleks on mobiilse rahakoti pangakaartide sahtel.  Selle järgi saab mobiiltelefoni kasutada justkui tavalist pangakaarti – maksmiseks piisab ainuüksi telefoniga makseterminali puudutamisest. Praeguseks pole teenusega siiski turule tuldud, küll aga tõestas katsetus Peeki sõnul, et vajadusel oskab EMT teenust turustama hakata.

Peek lisas, et EMT-l on valmimas platvorm, mis toetab suure turvalisusega mobiiliteenuste pakkumist. “Siseneme turule kohe, kui oleme kvaliteedi võtmes selleks valmis,” ütles ta.

Peek märkis, et praeguses mobiilimaailmas võib leida mitmeid erinevaid mobiilseid rahakotte ja nende platvorme. Küsimus on tema sõnul, mida nende platvormidega soovitakse teha –kas pakkuda klientidele lihtsaid ja mitte väga suure turvalisusega teenuseid või klassikalise rahakoti mobiilipõhist asendajat.

“Maailmas pole olemas ühte universaalset mobiilset rahakotti nagu pole olemas ka ühte absoluutset tõde – tulemas on paljude rahakottide ajastu, kus meie klientidel tuleb leida mõistlik kompromiss lihtsuse ja turvalisuse ning hinna pinnal,” ütles Peek.

Ta lisas, et tulevikule põnevuse lisamiseks räägivad asjatundjad juba praegu  mobiilsete rahakottide sõdadest. “Igal juhul on saabumas põnev ajajärk, kus meie igapäevase elu juhtimine ja korraldamine liigub nutitelefoni,” märkis ta.

 

Tasub teada

  • Makseviisid

Universaalseid ettemakstud kaardid – kasutatakse mitmes riigis teenuste eest tasumise hõlbustamiseks ja selle mugavamaks muutmiseks. Nende kasutamiseks tuleb kaardile raha kanda, mida saab seejärel makseterminalide juures “läbipiiksutades” kasutada nagu pangakaartegi. Sellised kaardid oseisavad pankadest eraldi.
QR-kood – kahemõõtmeline maatriksikood, mis võimaldab infot  mobiiltelefoni skaneerida, kus mobiilirakendus selle dekodeerib.
NFC – Near Field Communication ehk lähiväljaside on tehnoloogia, millega saab teha kontaktivaba autentimist ja maksetoiminguid. NCF toimib kuni 10 cm kauguselt, telefoniga tuleb maksekoha või märgise juures viibata.

 

Kommentaar

  • Tulevik mobiilseks

Arno Pae, Swedbanki Eesti e-kanalite juht

Näeme mobiiliteenustel juba praegu, veel rohkem tulevikus suurt rolli igapäevaste rahaasjade ajamisel. Meie praegust mobiilirakendust külastatakse üle miljoni korra kuus ja see number kasvab. Kasvab ka mobiilis tehtavate ülekannete arv. Oleme koostöös teiste pankade ja EMTga katsetanud ka NFC-mobiilimakset poekassas. Selles vallas tehakse palju katsetusi ja praegu on raske ennustada, milline nendest edukaks osutub. Meie plaan on mobiilimaksete alal aktiivne olla, seda ootavad meilt ka kliendid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. July 2014, 20:58
    Otsi:

    Ava täpsem otsing