Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maailma börsid kerkisid terve nädala
Börsid üle maailma kauplesid reedel kõigi aegade rekordtasemetel. Indeksid viisid lakke nii USA positiivsed majandusnäitajad kui ka Euroopa Kespanga lubadused, et odav laenuraha jääb veel aastateks ringlusesse.
Kolme aasta tipptulemuseni jõudnud Aasia börsid viisid ka MSCI All Worldi aktsiaindeksi neljandale järjestikusele rekordtasemele. Samal ajal tugevnes ka dollar ning kerkisid nii USA võlakirjade tootlused kui ka vase hind.
Wall Streetil lõppes neljapäeval pühade-eelne kauplemine mitme rekordiga, mil Dow Jonesi indeks ületas esmakordselt 17 000 punkti piiri ja juunikuine uute töökohtade raport tuli oodatust oluliselt parem.
Nii Dow kui ka S&P 500 lõpetasid kolmandat korda järjest oma rekordtasemel. Nasdaq sulgus oma kõrgeimal tasemel alates 2000. aastast ja kerkis juba kolmandat nädalat järjest.
Võlakirjade tootlus langes. Madala reitinguga eurotsooni võlakirjade tootlus jätkas langemist, samal ajal kui analüütikud ootasid Euroopa Keskpangalt detaile uute pikaajaliste laenude kohta, mis on pankadele välja lubatud. Lisaks teatas keskpank neljapäeval, et on valmis raha juurde trükkima, kui tarvis.
Euroopa Keskpank annab pankadele alates septembrist võimaluse laenata kuni 1 triljon eurot neljaks aastaks vaid 0,25%-lise intressiga lootuses, et nad laenavad raha omakorda edasi ettevõtetele ja eraisikutele. “Rohkem likviidsust süsteemis on tõukeks võlakirjadele,” kommenteeris Credit Agricole strateeg Peter Chatwell.
Siiski on riike, kelle võlakirjadel ei läinud möödunud nädalal hästi. Üheks näiteks on Portugal. Riigi kümneaastaste võlakirjade tootlus kasvas 3,64%ni. Samuti kukkus Lissaboni börs reedel 1,25% ja oli sellega peaaegu ainuke indeks maailmas, mis lõpetas juba neljandat nädalat järjest punasena.
Ajaloolise sammu tegi möödunud nädalal ka Rootsi keskpank, mille nõukogu otsustas liiga madala inflatsiooni hirmus kärpida enim jälgitud baasintressimäära 50 baaspunkti võrra 0,25%-le. Otsus mõjus kohalikule turule hästi ning pani omakorda rallima Stockholmi börsi.