Optimeerimiskiik käis Ragn-Sellsis üle võlli

Sellised võtted on alati mäng piiri peal nii maksustamise kui ka eetiliste tõekspidamiste mõttes. Seekord on toimetuse hinnangul skeemitamisega vint üle keeratud.

Nii näiteks on saanud ettevõtte ärijuht Agu Remmelg raha selle eest, et on teinud firma suvepäevadel pilte. Mitte niisama pildistanud, vaid osutanud fotograafiteenust. Muidugi on igal ettevõttel võimalik oma äranägemist mööda lasta firma suvepäevadest raha eest pilte teha ja neid siis kas tasuta edasi jagada või müüa. Et aga sellist teenust osutab sama firma juht, paneb imestama. See on kõrvaltvaataja jaoks ühtaegu nii kurioosne kui ka piinlik.

Tõsi, nagu firma väitis oma pressiteates, on loos kirjeldatute puhul tegemist mõne aasta taguste juhtumitega. Võtkem neid siis selliste näidetena. Ehkki kohtuistungi materjalidest, mida loo kirjutamisel on kasutatud, käivad läbi näiteks aastaarvud 2012 ja 2013, mis ei ole just kuigi kaugel minevikus.

Optimeerimine pole saladus. Samuti oleks võinud Ragn-Sells väita, et tegu on erafirmaga ja see on iga erafirma enda asi, kuidas ta majandab. Pole ju ühelegi ettevõtjale ega maksuametile saladus, et skeeme n-ö maksude optimeerimiseks, eeskätt tööjõumaksude vähendamiseks, Eestis kasutatakse. Jah, see ei ole kindlasti üksikjuhtum. Aga küsimus on mõõdus ja mõõdukuses. Alati on võimalik vint nii üle keerata, et see muutub piinlikuks kõigile teistele ettevõtjatele, konkurentidest rääkimata.

Antud juhul võib Ragn-Sellsi maksudega mängimise lusti küll võrrelda lõngakeraga hullava kassipoja omaga. Kui me kasutame tihti just avaliku sektori tegemiste puhul väljendit, et kõik mitte ainult ei pea olema ­õige, vaid ka näima õige, siis sama kehtib tegelikult ju ka eraettevõtete kohta. Pealegi on Ragn-Sells kommunaalteenuseid osutava firmana avaliku võimuga mitmeti lepingulistes suhetes.

Vana juhtum samast ettevõttest. Veidi vähem kui aasta tagasi kirjutas Ärileht just sellestsamast Ragn-Sellsist, et hulk aastaid prügifirmat juhtinud Rein Leipalu osutas hoopis ettevõttele oma firma alt juhtimisteenust. See on paljudes riikides levinud tava ning ehkki samuti küsitav, siis teatud määral ka mõistetav. Sellega hajutab ettevõtte näiteks võimalikke juhtimisvigadest tulenevaid riske. Kui aga sama ettevõte personalijuht värbab uusi töötajaid mitte palga eest, vaid oma ettevõtte kaudu, siis see on juba teine tera. Samuti ei ole arusaadav ega põhjendatud autokompensatsiooni saamiseks töötajate “vabatahtlik” ettevõtjaks hakkamine.

Maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise sõnul kannab selline juhtimistasu maksmine rahvakeelset nimetust OÜtamine ning eetilises plaanis ongi seda lihtsam hinnata kui õiguslikus. “Loomulikult on tegemist maksude optimeerimise ja kulude kokkuhoiuga ja iga soliidne ettevõte seda endale ilmselt lubada ei saaks,” viitas Lehis toona Ärilehele, et tegu võib olla küll juriidiliselt korrektne, aga sellegipoolest küsitav.

Maksude optimeerimise skaala on laia ulatusega. Millisesse otsa iga ettevõte või ettevõtja ennast positsioneerib, see sõltub firma moraalsetest tõekspidamistest ja väärtustest.