Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitus. Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil

09. juuli 2014, 00:00

Kas tööohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt kandma vaid tööandja ja peatöövõtja või tuleks õnnetuste ärahoidmiseks ka töötajal rohkem vastutust võtta? Ehitusettevõtjad on eri arvamustel.

Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevõtjate liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt, et vastutuse tööohutuse eest peab võtma peatöövõtja. “Eestis on vaja mõtteviisi muutust ning ükski peatöövõtja ei tohiks öelda, et ta ei tea, mida alltöövõtjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub. Paraku on meil levinud suhtumine, et õnnetuses on süüdi see, kellega õnnetus juhtub,” rääkis ta.

Ehitaja: tööline ei vastuta millegi eest. Semuehitus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga nõus ei ole. Tema sõnul on riik pannud peatöövõtja õlule ebaõiglaselt suure koorma. “Tööline on tõstetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest. Kui keegi tahab enesetappu sooritada ja hüppab auto alla, on see õnnetus. Kui aga inimene hooletuse tõttu katuselt alla sajab, on see tööõnnetus. Ma peaksin kontrollima, kes õigeid töövõtteid jälgib, käima sabas igal töölisel, kes redeli seina najale toetab – see on nonsenss,” rääkis Vink.

Ta kurtis, et tööandjana pole tal eriti vahendeid, millega töötajaid mõjutada. “Loen moraali ja õpetan nagu lasteaiakasvataja, aga kui sanktsioone kasutada, kõnnib töötaja minema.”

Töötaja eksitab tööandjat. Vink toob näiteid juhtumistest, kus töötaja hoolimatuse tõttu toimunud õnnetustel on tööandja süüdi jäänud.

Näiteks paneb ehitusmees hommikul objekti­juhi silme all rakmed peale, ent võtab need mõne aja pärast ära, kukub alla ja saab tõsiselt viga. “Seadus näeb tööohutuse koha pealt märksa rohkem ette, kui keegi täita suudab. Tööline töötab sellele pahatihti vastu ega ole nõus oma mugavuse nimel nõudeid täitma,” tõdes ta.

Vink tunnistas, et vastutuse maatriks alltöövõtja töölistega on veel keerulisem. “Pahatihti ei saa alltöövõtja lepingut sõlmides aru, miks ma küsin tema käest tööohutuse plaani. Väidetakse, et “aga mul ju ei ole ohtlikku tööd”, aga ka elektrik võib tellingutelt alla kukkuda. Eks ohutusplaane saab alati paremini teha, aga kuskil on mõistlikkuse piir ja ma ei saa igale töölisele järelevalvet palgata,” sõnas ta ja lisas, et tema arvates tuleks tööohutusega seonduv seadusandlus ümber vaadata ning panna töötaja vastutama oma lohakuse eest.

Turvaline plats on kasumlik plats. Aaviku sõnul saab tööohutus, nagu ka kasumlikkus, alguse planeerimisest ja korrast ehitusplatsil. Tööohutuse planeerimine on üks osa tavalisest tööde planeerimisest, kus paar nädalat enne töölõiguga alustamist vaatab objektijuht läbi kõik eeldused, mis peavad olema töö alustamiseks täidetud.

Samuti tuleks mõelda, kas ohutuks töö tegemiseks on kõik eeldused täidetud. “Kes väidab, et tööohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust, peaks kooli tagasi minema. Pigem on ikka nii, et objektil, kus on kord majas, teenitakse ka kasumit – seda on ehitusplatsile pilku heites kohe näha,” on Aavik kindel.

Kahjud maksab alltöövõtja või ohver. Kui ehitusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustööd peatatakse, on see ettevõttele mõistagi otsene kahju. Aaviku arvates ei taju peatöövõtjad tööde kehva planeerimisega seotud kahjusid – need veeretatakse hiljem alltöövõtjate või ka ohvrite kaela.

Aavik usub, et tööohutus hakkab pihta juhtimisest ja eeskujust. “Muutus saab toimuda vaid siis, kui suurte peatöövõtufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediks,” märkis ta.

  • Tööohutus luubi all

Skanska võttis tööohutuse tõsiselt ette 2011. aastal, mil eestlased olid kontsernis ses vallas viimaste hulgas. “2013. aastal olime Soome üksustest mööda läinud, meil on kõige vähem õnnetusi miljoni töötunni kohta ja ka suhtumine on muutunud,” ütles Skanska juht Andres Aavik. “Meetmeid, mida kasutasime, on erinevad: algul rohkem piitsa, hiljem präänikut – inimeste tunnustamist ja parimate platside premeerimist. Peatöövõtjal tuleb kaasata ka alltöövõtjad, kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna näis, ent pikapeale mõisteti, et ka nende töö teeb tööohutuse planeerimine lihtsamaks,” jagas Aavik kogemusi.

Kogemus õpetas. Skanska juht meenutas aega, mil ettevõte lennujaama ehitas: “Nõudsime katusetöö tegijatel rakmete kasutamist, aga mõni leidis, et nendeta on mugavam – kuni hetkeni, mil üks mees libises ja jäi 5–6 m kõrgusele rakmetesse rippuma. Järgmisest päevast polnud vaja enam midagi seletada ja kõikidel töölistel olid rakmed peal.”

 

Kommentaar

  • Katusele mineja tuleb sealt ise alla

Kunnar Sipelgas, Kunnely OÜ, Gaselli TOPi 26. koht

Meie ettevõttes isikukaitsevahendite kasutamisega probleeme pole. Kui on järsk katus, on rakmed peal. Tööohutus firmale mingi oluline kulu küll pole, see on investeering, mis teenib end tasa. Töid teen nii pea- kui ka alltöövõtukorras. Tööohutuse seisukohast on vahe vaid selles, et alltöövõtjana vastutad vaid enda töötajate, ent peatöövõtjana kõigi eest.

Taust

  • Ohutus tagaplaanil

Eelmisel aastal tuvastatud rikkumised ehituses:
ei ole tagatud ohutus kõrgustes töötamisel;

ei kasutata isikukaitsevahendeid;

ehitustellingud ja redelid ei vasta nõuetele;

liikumisteed, liikumisruum ja/või ohualad ei vasta nõuetele;
puuduvad nõuetele vastavad olmeruumid.

Lisaks kõrguses töötamisele ja liiklusega seotud ohtude kõrval vajab tähelepanu ka pinnase- ja kaevetööde ohutuse tagamine.

Kommentaar

  • Tööandja peab nõudma kaitsevahendite kasutamist

Indrek Avi, tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna tööohutuse peaspetsialist

Tööandjal on kohustus jälgida, et töötajad kasutaksid isikukaitsevahendeid. Kui on kahtlus, et seda ei tehta, tuleb tarvitusele võtta mingid meetmed. Näiteks tuleb teha töötajatele selgeks, et tööandja teda ­ilma kaitsevahenditeta objektile ei lase.
Professionaalsel ehitus­mehel tuleb oma tervist kaitsta, ta ei saa ju selleta leiba lauale, aga kahtlemata on palju neid, kes mingil põhjusel trotsivad ohtu ja arvavad, et nendega midagi ei juhtu või ei tunne oma­ ­õigusi või ei julge oma õiguste eest seista.

Karistuseks hoiatus, rahatrahv või töö peatamine. Kui platsil pole asjad korras ja tööinspektor tuvastab rikkumise, selgitatakse välja vastutaja, kes pidi nõudeid täitma.
Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus, antakse aeg rikkumise kõrvaldamiseks, ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse töö. Korduvate rikkumiste korral tuleb trahvi maksta. Ega keegi ei taha teadlikult nõudeid rikkuda ja inimeste elu ohtu seada.
Paraku on tööandjal töötaja harjumusi väga keeruline kujundada, see eeldab vahel igapäevast selgitamist, kuidas tööd õigesti ja ohutult teha. Väga suur roll on juhtivtöötajatel: kuidas nad suudavad oma töötajatelt nõuda reeglite täitmist.

Varjatakse vähem. Raskete tööõnnetuste osakaal väheneb ning ettevõtjad on saanud nõuetest üha teadlikumaks.
Kergete tööõnnetuste arvukus on tõusnud – see näitab, et kergeid tööõnnetusi registreeritakse rohkem, sest neid varjatakse vähem.
Töötajad võivad töö kaotamise kartuses varjamisega nõustuda, ent varem või hiljem tuleb see ikka välja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2014, 19:46
Otsi:

Ava täpsem otsing