Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksupetturi karistus

09. juuli 2014, 00:00

Riigile 30 miljoni euro suuruse maksukahju tekitanud suurpetturile määratud karistus ei pane õiglust tunnetama, ütles maksuameti pea­direktor Marek Helm. Juunis mõistis Harju maakohus kokkuleppemenetluses süüdi suurejoonelise käibemaksupettusega tegelemiseks kuritegeliku ühenduse loonud Oleg Belokrõlovi ja tema üheksa kaasosalist, kelle tegevuse tõttu jäi riigil saamata 30,2 miljonit eurot. Sellest summast sai riik tagasi umbes veerandi, pettust juhtinud Belokrõlov sai tingimisi vanglakaristuse. End töötuks nimetav Belokrõlov sõitis kohtuotsust kuulama ­Lätis registreeritud valge Bentleyga.

“Kahju on suur, aga otsus pole selline, et paneks õiglust tunnetama,” ütles maksuameti peadirektor Marek Helm. Tema sõnul pole karistuse määramine maksuameti kätes ja teise tööd ta kritiseerida ei taha – maksuameti ülesanne on vaid pettusi võimalikult hästi uurida. See-eest annavad Helmi ütlust mööda hinnangu ühiskond ja ettevõtjad. “Ma loodan, et otsuse järeldused ja hinnangud alles kestavad ja nii lihtsalt seda ei jäeta,” ütles ta.

Pettuste uurijail tööd jätkub. Helm lisas, et on siiski positiivne, et maksuamet suutis Belokrõlovi maksupettuse lõpuni uurida. Kuna Belokrõlovi nimi ei jooksnud materjalist kuskilt otse läbi, võttis uurimine aega mitu kuud. Belokrõlovi maksupettuse näide on Helmi sõnul nagu õpikust võetud. “Sisuliselt vähem kui aastaga 30 miljonit ­eurot,” ütles ta.

Kuigi kunagi ei saa teada, kas tuvastatakse kõik maksupettused, on Helmi sõnul üldiseks maksupettuste mahuks hinnatud üle 200 miljoni e­uro aastas. Probleem pole aga mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas, kus on käibemaksupettused ­Helmi sõnul nagu tööstus omaette.

“Kahjuks on maksupettused levinud. Pole hirmu, et uurimiskomisjon oleks selle koha pealt töötu,” ütles Helm. Viimati jõudis maksuamet suurpettuse jälile mais – esialgsete andmete järgi jäi toiduõli hulgikaubanduses toime pandud käibemaksukelmuses riigile maksudena laekumata üle 900 000 euro.

Kohtuotsus tekitab küsimusi. Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister, riigi­kogu liige Aivar Sõerd märkis, et sügisel, kui algavad riigi­kogu istungid, tuleks Belokrõlovi kaasuse kohta justiitsministrilt aru pärida. “Selle kaasuse puhul tekib küll küsimus, kuidas ikka neid kokkuleppe­menetlusi tehakse,” ütles ta. Sõerd selgitas, et tava­olukorras, kui tegemist on maksualase haldus­õiguse rikkumisega, mitte kriminaalasjaga, peab maksumaksja tasuma riigile kogu maksmata jäänud maksusumma koos intressidega. Kui tegu on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, võivad intressid ulatuda kuni viie aastani.

Kriminaalasja puhul on aga Sõerdi sõnul juures veel ka kriminaalkoosseis, organiseeritud kuritegelik tegevus, fiktiivsed dokumendid ja tehingud, mis on kõik raskendavad asjaolud võrreldes maksuseaduse rikkumisega, kus kriminaalkoosseis puudub. “Siin on aga raskendavad asjaolud juures ja ühiskonna seisukohast palju suuremat kahju tekitanud tegevus, aga tasuda tuleb vaid veerand tasumisele kuuluvast maksusummast,” märkis Sõerd.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kohtu otsust tal arvustada ei sobi. Küll aga tahaks ta näha, et ühiskond suhtuks maksukurjategijatesse samamoodi kui tasku- ja korterivarastesse. ­“Kuni nad varastatud rahaga seltskonnas aktsepteeritud liikmed on, tasub varastamine ennast nende jaoks ära,” ütles Ligi.

Põhja prokuratuur: karistus piisavalt karm.  Põhja ringkonnaprokurör Martin Tuuliku sõnul polnud Belokrõlovi kriminaalmenetluse otsene eesmärk maksutulude ja -võlgade sissenõudmine, mida teeb maksuhaldur, vaid kuritegude avastamine ja tõestamine ning süüdlaste karistamine ja kriminaaltulu konfiskeerimine.

Antud juhtumi puhul said Tuuliku sõnul need eesmärgid täidetud kiiresti ja tulemuslikult – ­aega kulus selleks vähem kui aasta. “Mahukate ja rahvusvahelist mõõdet omavate maksukuritegude puhul on see pigem erand kui reegel,” ütles ta.

Kohus mõistis Belokrõlovile karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust, millest 107 päeva oli ta ka vahistatud. “Seega on ta saanud lisaks tingimisi vangistusele ka ðokivangistuse,” märkis ­Tuulik. Pikk tingimisi vangistus samuti pika katseajaga peaks Tuuliku sõnul ära hoidma selle, et süüdimõistetu mõne uue kuriteo toime paneks.

Tuuliku sõnul võeti kokkulepete sõlmimisel ja karistuse liigi ja määra osas arvesse, et süüdistatavatel polnud varasemast kehtivaid kriminaalkaristusi. “Varem karistamata nii-öelda valgekraelistele kurjategijatele on ka suhteliselt lühiajaline ðokivangistus sageli piisavalt karm karistus,” ütles ta.

Tuulik lisas, et praegusel juhul pole riik kriminaalmenetluses sõlmitud kokkulepete järgi loobunud maksukahju sissenõudmisest ja summat on endiselt võimalik sisse nõuda. Maksuameti teatel analüüsitakse praegu, mida maksukahju kättesaamiseks edasi teha.

  • Vähendab pettusi või kiusab ausaid?

Maksuameti peadirektor ­Marek Helmi sõnul on maksuamet olnud käibemaksudeklaratsiooni lisa kõva kriitik. “Loodame sellest rehaga üle käia, et varifirmadel poleks enam nii lihtne käibemaksu tasumata jätta,” ütles ta. Parandatud deklaratsiooni lisa järgi peaks Helmi sõnul varifirma kohe välja tulema: kui korraliku mainega ettevõte ostab kaupa, siis peaks tema ostu deklaratsioonist müüja tasumata jäetud käibemaks välja paistma. Praegu võtab skeemide avastamine kaua aega.

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul näitab Belokrõlovi kaasus hästi, kui mõttetu 1. detsembril kehtima hakkav käibedeklaratsiooni lisa nõue tegelikult on. “Maksuametile on tegelikult need maksupetturite grupeeringud teada ja kui neid pätte korralikult ei karistata, siis ei ole mingit kasu mingitest andmebaasidest ega deklaratsiooni lisadest – lõpuks saab riik ikka kätte ainult nii palju, kui ta kurjategijate vara suudab mingil hetkel arestida,” rääkis Lehis.

 

Mis on mis

  • Kuritegu ...

Oleg Belokrõlovi juhitavad ettevõtted vähendasid kütuste müügil tekkinud käibemaksukohustust metallide ja väärismetallide fiktiivsete ostutehingutega.
Pettuse toimepanekuks kasutati ettevõtteid, millel oli majandustegevuse registris kütuse müügi ja tarbimisse lubamise registreering.
Ettevõtted soetasid dokumentide kohaselt aktsiisilaost kütust ja toimetasid kütuse aktsiisilaost välja.
Tekkinud käibemaksukohustuse vähendamiseks organiseeritigi vääris- ja teiste metallidega seotud näiliste ostu-müügitehingute ahel, milles olid mitme riigi vari- ja puhverfirmad. Neil firmadel puudus reaalne majandustegevus ja need olid Belokrõlovi grupi kontrolli all

  • ja karistus

Kokkuleppemenetluses mõisteti maksupetturist Belokrõlovile karistuseks nelja ja poole aasta pikkune tingimisi vangistus.
Pettur oli vabatahtlikult nõus tasuma natuke üle miljoni euro, teise miljoni saab riik kinnipidamisel konfiskeeritud rahast ja kahe luksusauto, korteri ja kolme parklakoha müügist saadud summadest.
Belokrõlovi kaks käibemaksupettuses osalenud firmat maksavad karistusena 4,5 miljonit eurot. Ülejäänud 3,5 miljonit jäävad tingimisi kohaldamata, kui katseaeg edukalt läbitakse.

 

Kommentaar

  • Maksupettuste karistusmäärad on piisavad

Andres Anvelt, justiitsminister

Üks asi on kahju summa, teine asi aga karistus. Õiglustunde üle arutlemisel tuleks vaadata juhtumit tervikuna ja arvestada, et lisaks kriminaal­karistusele saab maksuhaldur kogu tasumata, kuid tuvastatud maksusumma maksu­menetluses sisse nõuda.
Maksukelmuste puhul on karistusmäärast teinekord olulisemgi see, kas suudetakse leida riigilt väljapetetud raha ja see kurjategijatelt konfiskeerida. Tegu on kuriteoliigiga, mis toob riigile kaasa suuri kahjusid ning mille avastamine ja tõendamine on väga keeruline. Mida kiiremini pettus avastatakse, seda väiksemaks jäävad kahjud, suurem võimalus on leida tõendeid ja seeläbi ka tasumata maksud kätte saada.
Julgen öelda, et kehtivas seaduses ette nähtud karistusmäärad on piisavad. Praegu eristab karistusseadustik maksude tasumisest kõrvalehoidumist ning maksukelmust.
Hiljuti vastu võetud karistusõiguse revisjoni eelnõuga nähakse alates järgmise aasta algusest ette üks kuriteokoosseis – maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine. Karistusmäärana on selle kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või kuni 5aastane vangistus, eriti suure ehk üle 400 000 eurose kahju korral 1–7aastane vangistus.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2014, 19:28
Otsi:

Ava täpsem otsing