Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ootamas suur saak: üle miljoni tonni vilja

09. juuli 2014, 00:00

Tänavu on üle maailma oodata suurt viljasaaki ning ilmastik on soosinud ka Eesti põllumehi. Viljasaak peaks prognoositavalt ületama miljoni tonni piiri, hinnad on samal ajal teinud vähikäiku.

Eesti kõigi aegade rekordsaak koristati 2012.aastal, mil vilja koos rapsiga saadi 1,25 miljonit tonni. Euroopa ühes suuremas rapsi- ja teraviljamaaklerfirmas Copenhagen Merchants töötav Indrek Aigro usub, et Eesti võiks sel aastal arvestada 1,4 miljoni tonnise vilja- ja rapsisaagiga. “Maailma ootab tänavu ees suur viljasaak ja seda pea kõikide kultuuride – oder, nisu, raps, mais, soja – osas. Hinnad on paraku juba langenud pea 20% ja langevad veel,” rääkis ta. Vahepeal langenud hinnatase Ukraina ebastabiilsest olukorrast tingituna paarikümne euro ulatuses mõneks kuuks tõusis, ent nüüd on see taas endisel tasemel.

Baltic Agro ASi arendusjuht Margus Ameerikas usub samuti, et tänavu ületab viljasaak esmakordselt miljoni tonni piiri. “Head hinda saab Eesti viljakasvataja siis, kui mujal ilmaga probleemid on, ent tänavu põuda ei paista ja hinnad kipuvad kehvad tulema. Eelmise aastaga võrreldes on tonnihinnad langenud kümmekond protsenti, ent ma ei arva, et need veel palju langevad. Seda hirmu küll ei ole, et vili müümata jääks,” märkis ta.

Aigro sõnul on põllumehele vaatamata hinnalangusele hea aasta tulemas. “Kõige tähtsam ikkagi suur saak. Võrdluseks: kui põllumees saab hektari pealt neli tonni nisu, mille tonnihind 220 eurot või saab ta hektarilt seitse tonni, mille ühikuhind 160, siis igal juhul võidab viljakasvataja,” näitlikustas teraviljamaakler ja lisas, et prognoositav hea viljasaak avaldab survet ka Eesti logistilisele võimsusele ning sügisel on palju tööd nii transpordi- ja laosektoril kui ka kauplejatel.

Aru Põllumajanduse OÜ juht Andres Lindam kinnitas, et saagid tulevad head, ent mitte rekordilised. “Võrreldes eelmise aastaga ootame küll füüsiliselt suuremat saaki, ent arvestame väiksema kassavooga. Oleme maailmaturuga seotud ja hinnalangus on olnud üle 20%. Peamine on ikkagi suur saak ja ega nutulauluks põhjust ole,” rääkis ta ja jätkas: “Põllumees rõõmustab vihma üle, aga turismiettevõtjatele tunneme küll kaasa. Maksimaalse ja kvaliteetse saagi huvides pole lähikuudel enam palju sademeid vajagi: piisaks 20–25kraadisest temperatuurist ja vähesest vihmast.”

Üle maailma soodsad viljakasvatuse tingimused. Maailmas on 5-6 peamist viljakasvatuspiirkonda – Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Euroopa, Venemaa, Ukraina, Austraalia – ning Aigro märkis, et kui tavaliselt on mõnes piirkonnas viljahinda mõjutav ilmaprobleem, siis sel aastal on viljakasvatuspiirkonnad neist pääsenud. “Eestis oli väga hea talikülvi periood, eelmisel sügisel suudeti vili varakult ära koristada ning see jättis pikalt aega teha talikülvi. Mullu oli augustis koristus pea läbi ja külvati rekordiline talivilja külvipind. Esimest korda on Eestis talinisu rohkem kui suvinisu,” rõõmustas ta.

Lisaks soodustas viljakasvu pehme talv ja piisav, ligi 10sentimeetrine lumikate sel perioodil, kui külmakraadid kangemad. “Lätis-Leedus polnud lund nii palju ja seal sai talivili kahjustada. Seega on meie talivili väga heas olukorras, soe ja piisavalt vihmane ilm kevadkuudel oli ideaalne. Ehkki nüüd on temperatuur madalam, on tonnaaž kindlustatud ning ainus, mida ilm saab rikkuda, on kvaliteet,” selgitas teraviljamaakler.

Eesti oma vilja ja rapsi tarbimine on 650 000–700 000 tonni aastas ning esimest korda on lootus tänavu eksportida enam kui pool saagist. Hea saagiga võivad tänavu arvestada ka Saksamaa, Poola, Skandinaavia, Iirimaa, Inglismaa.

Vilja õige müügihetk on läbi. Aigro hinnangul on põllumehed uuest saagist praeguseks maha müünud vaid kümnendiku: “Põllumehed on kõrgema hinna maha maganud, õige aeg uut saaki müüa olnuks märtsikuus. Eks kõigil on veel selgelt meeles kahe aasta tagused kõrgemad hinnad. “Teine põhjus, miks põllumees ei kiirusta saaki ette müüma, on nende kõrgem kapitaliseerituse aste. Paar head aastat on seljataga ja põllumees on Aigro sõnul iseseisvam kui varem. “5–10 aasta eest kaubeldi 80% saagist augustis ja septembris, ent nüüd näeme, et sügisel müüakse maha vaid pool saagist ning teise poolega oodatakse kevadeni.”

Aru Põllumajanduse OÜ kuulub põllumeeste ühistusse Kevili, mis hoolitseb ka viljakasvatajate ostude-müükide eest. “Parima hinna saamine on suures osas kogemuse ja kõhutunde küsimus. Osa toodangust on fikseeritud hinnaga ette müüdud, osaga on kõik veel lahtine,” märkis Lindam.

Margus Ameerikase sõnul hajutab eellepingute tegemine ja hindade fikseerimine põllumehe riske. “Varem oli nii, et põllumees kasvatas vilja ja sügisel vaatas, kui palju müüa saab ja kes parima hinnaga vilja ära ostaks. Nüüd aga sõlmib ta oma ostupartneriga, suurematel viljakasvatajatel on neid mitu, eellepingu juba talvel külviplaane tehes. Lepitakse kokku, millises mahus ja millise kvaliteediga vilja on kasvatada vaja,” rääkis Ameerikas.

Baltic Agro annab varustaja ja vahendajana tootjale kätte võtted edukaks tellimuse täitmiseks ning kontrollib, et kaup vastaks nõuetele, mida nende ostja soovib – olgu siis tegemist toiduvilja, söödavilja või õlleodraga. “Kui vilja õigesti kasvatada, läheb ta ka kaubaks. Tuleb kasutada õiget agrotehnoloogiat, õiget sorti, sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid,” lisas ta.

  • Põllumees kaupleb viljaga börsil juba aastaid

Põllumees on oma viljaga börsil kaubelnud juba 7–8 aastat. Baltic Agro töötas mobiilsõnumite põhise viljabörsi vahendamise teenuse välja aastal 2008.

Lepingulistele viljelejatele saadetakse igapäevaselt maailmaturu viljahinnad sõnumiga ning on põllumehe otsustada, millal, millise hinnaga ja kui suure koguse ta ära müüb. “Ühe osa vilja võib müüa juba kevadel, mil külviga pole veel alustatudki, teise osa siis, kui saak prognoositav ja kolmandiku pärast viljakoristust. Selle aasta parimad hinnad olid talvel. Ega põllumees üksi vilja müüa saa, vaja on vahendajaid, kes suuri laevu liigutavad,” märkis Ameerikas.

Lisaks Baltic Agrole, kes vahendab Eesti ostu-müügiviljast 40–50%, on suuremad vahendajad-varustajad veel Scandagra Eesti, Avena Nordic Grain, põllumeeste ühistu KEVILI ja Wiru Vili.

Eesti viljast läheb ekspordiks umbes kolmandik. Eelmisel aastal saatis Baltic Agro teele kolm suurt, üle 70 000tonnise lastiga eksportlaeva: kaks odra ja üks nisuga. “Eesti on alles lühikest aega olnud vilja eksportiv maa, ekspordiga alustati 2005. aastal. Meie vili liigub väikeste laevadega Euroopa piires, suurte laevadega veetakse vilja edasi Põhja-Aafrikasse ja Araabia maadesse. Kaks aastat oleme müünud Saudi Araabiasse kaamelisöödaks Eestimaa otra,” rääkis Ameerikas.

  • Eesti plaanib saagikuse ja ekspordi kasvu

Koostatav teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 seab eesmärgiks teraviljade saagikuse tõusu Eestis ja ekspordimahu olulise kasvu.

Kui aastatel 2009–2013 oli keskmine teraviljasaak ligi 855 000 tonni aastas, siis 2020. aastaks peaks see ületama 1,4 miljoni tonni piiri. Eestis kasvatatakse praegu teravilja ligi 300 000 hektaril. Kui viimasel neljal aastal on keskmine saagikus teraviljakasvatuses olnud 2,9 tonni hektarilt, siis 2020. aastaks peaks see jõudma 4,5 tonnini.

Teraviljaeksport peaks kasvama praeguselt 270 000 tonnilt ligi 700 000 tonnini 2020. aastal. Töödeldud toodete osakaal peaks moodustama vähemalt 30% ekspordist. Eesmärk on müüa Eestist välja võimalikult kõrge lisandväärtusega teraviljatooteid.

  • Oodatav suur nisusaak paneb hinna pressi alla

Euroopa Liidus, mis annab 20% maailma nisupakkumisest, on oodata kuue aasta suurima nisusaagi koristust. 1. juulil alanud koristushooaeg toob prognoositavalt ligi 146 miljoni tonnise nisusaagi, vahendas Bloomberg.

Analüütikute hinnangul kukub Pariisis nisufutuuri hind aasta lõpuks 15%, 162 eurole tonni kohta. Nisu hinna langus 162 eurole tonni kohta tähendaks madalaimat taset alates 2010. aasta juulist.

Kui Prantsusmaal ja Saksamaal on oodata väikest saagi vähenemist, siis Suurbritannias võib saak kasvada 26%, 15,07 mln tonnile. Suurbritannia on taastumas mullusest vihmast tingitud saagi hävingust, kui korjati 12 aasta väikseim saak.

Nisutoodang peaks kasvama ka Rumeenias, Bulgaarias, Taanis ja Rootsis. Hispaanias peaks seevastu tänavu toodang kukkuma 24%, 5,1 mln tonnile.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2014, 16:28
Otsi:

Ava täpsem otsing