Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kes ostab salaja Belgia kaudu USA võlakirju?

Mait Kraun 09. juuli 2014, 14:00

Veidi üle 11 miljoni elanikuga Belgia on viimase aastaga tõusnud üheks suurimaks USA võlakirjade omajaks. Soetatud võlakirjade hulk on liiga suur, et Belgia neid ise ostnud oleks.

Kokku on seega 8 kuuga suurendatud USA võlakirjade hulka ligi 200 miljardi dollari võrra. See on Belgia 484 miljardi dollari suurusest SKPst lausa 41 protsenti, millega on Belgia tõusnud kolmandaks suurimaks USA võla omajaks Hiina ja Jaapani järel.

Paljude analüütikute sõnul näitab järsk tõus, et Brüsselit kasutavad teised riigid finantskeskusena, et osta salaja USA võlakirju. Samuti arvatakse, et järjest rohkem investoreid võib kasutada Eurocleari (Belgias asuv JP Morgani loodud finantsteenuste ettevõte, mis spetsialiseerub väärtpaberitehingutele ning klientide väärtpaberite hoidmisele) arveldus- ja väärtpaberite laenamise teenuseid.

Eurocleari sõnul on nende USA võlakirjade hoiused tõesti „tõusnud dramaatiliselt“.

„Me teame, et Belgia ei osta neid võlakirju. Neid on Belgia jaoks liiga suures koguses. Et teada saada, peame uurima antud riigis väärtpaberite hoidmisega tegelevaid ettevõtteid,“ ütles aprillis Financial Timesile investeerimispanga Brown Brothers strateeg Marc Chandler.

Väärpabereid hoiustava firma TD Securities strateeg Gennadiy Goldberg aga ütles: „Me kahtlustame, et USA võlakirju ostab Belgia kaudu keegi teine. See on reaalsem variant, kui et Belgia suudaks ise selliseid koguseid osta.“

Väärtpaberite liigutamises Belgiasse kahtlustatakse ka Venemaad. Venemaa võis vahetada nende võlakirjade hoidmise teenusepakkujat, et vältida sanktsioonide kaudu ähvardavat varade külmutamist Ukraina kriisi tõttu.

USA rahandusministeerium on püüdnud viimasel ajal võlakirjade omamise andmeid parandada, sest üha rohkem riike ostavad neid vahendajate kaudu. Peamiselt on nendeks suured finantskeskused nagu London või Hong Kong. See tähendab, et suuremad ostukohad on märgitud ostjatena, samal ajal, kui ostjaks võib olla hoopis mõni teine riik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. July 2014, 12:00
Otsi:

Ava täpsem otsing