Kinnisvarainvestoriks 100 euroga

11. juuli 2014, 00:00

Seni pigem heategevuslike projektide rahastamisel kasutatud ühisrahastuse ideed rakendatakse nüüd ka kinnisvarasse investeerimisel. Ühine rahapaigutus võimaldab saada kinnisvara­investoriks juba 100 euroga.

Möödunud sügisel Swedbank Investeerimisfondide juhi ametikoha maha pannud Loit Linnupõld on hakanud eest vedama uudset investeerimis­lahendust. Kogutakse kokku punt investeerimishuvilisi ja paigutatakse üheskoos raha kinnis­varaobjektidesse. “Piltlikult öeldes on ühisrahastamine see, kui paned kolme sõbraga raha kokku ja ostad midagi. Et seda lihtsamaks teha, oleme loonud elektroonilise keskkonna, mis aitab otsuseid teha,” tutvustab projekti Linnupõld.

Välismaal populaarsust koguva crowd­fund’imise põhimõte on jagada omakapital väga paljude inimeste vahel laiali. “Meie pakume väljavalitud investeerimiskõlbulikku kinnisvara­objekti, mis on läbi analüüsitud. Omakapitali tükkideks jagamine võimaldab osaleda investeeringus väikeste summadega,” selgitab Linnupõld.

Põhimõtteliselt toimib asi nii, et inimene registreerib ennast veebilehel kasutajaks, valib välja sobiva investeerimisobjekti ja summa, sõlmib lepingu ning jääb tulusid ootama, mis makstakse välja intresside ja dividendidena.

Soov laieneda Põhjamaadesse. Linnupõllu sõnul on USAs käimas kaks sarnast ühisrahastus­projekti, mis on viimase aasta jooksul suure hoo sisse saanud. Kuna tegemist on uue ideega, siis pole see ­Euroopas veel populaarsust kogunud. “Tahame  mudelit Eestis katsetada ja laiendada seda kohe Põhjamaadesse ja Euroopasse,” rääkis Linnupõld, lisades, et on umbes poole aasta küsimus, mil keegi sama asja ise ära teeb.

“Kuna kinnisvara ühisrahastamist pole maailmas palju, siis alustavad inimesed üldjuhul mõnest tuhandest eurost,” märkis Linnupõld. Kui aga tulevikus projekt korralikult käima läheb ning huvilisi juurde tuleb, tekib nii suuremaid objekte kui ka julgemaid investoreid, arvas ta.

Eestis saab investeerida summasid alates 100 eurost, seega peaks see olema taskukohane paljudele. Linnupõld usub, et keskmine investeering kujunebki pigem väikeseks.

Korraga kaks-kolm objekti. Juunis ehk esimesel tegutsemise kuul oli Crowdestate’i veebilehel välja pakutud üks objekt. Tegemist oli Stroomi rannas asuva korterelamuga, kus renditakse välja 35 korterit. Selle projektiga prooviti kaasata 435 000 eurot, kuid investeerimisvalmidust näitasid 18 Crowdestate’i liiget kokku 200 000 euro suuruses summas. Kuigi piisavat summat kokku ei saadud, oli see Linnupõllu arvates väga hea tulemus ühe kuu kohta. “Stroomi projekt on juuni lõpust suletud, aga me avalikustame oma uue investeerimisvõimaluse juba täna-homme,” sõnas ta.

Linnupõllu nägemuse kohaselt pakubki Crowd­estate tulevikus korraga 2–3 objekti ning kui üks leiab rahastuse, käiakse välja järgmine. “Kui korraga oleks üleval 20 objekti, siis hakkaks investorite huvi hajuma,” arvas ta.

Juuni algusest üleval olnud veebileht on kogunud umbes 300 huvilist, kellega liitub iga päev veel mõnikümmend. Reaalne investeerimisvalmidus on Linnupõllu sõnul olemas umbes kümnel investoril.

Tootlus jääb keskmisele tasemele. Crowdestate’i investeerimisobjektiks on rahavoogu tootev kinnisvara. Linnupõllu sõnul on selleks esialgu  korter­elamud, aga hiljem võib lisanduda büroohooneid või isegi kaubanduspindu. Tootlus sõltub objektist ning ettevõtte meeskond arvutab iga objekti jaoks välja kindlad mudelid. “Tallinnas on kontoripindade renditootlus umbes 8% aastas, korteritel ilmselt 4–6%. Kui aga see raha lebab praegu lihtsalt kuskil pangas ega teeni midagi, siis on see inimestele päris suur motivaator, mida kaaluda,” arvas Linnupõld, et projekt pakub head tootlust.

Esialgu tekitab investorites kõige enam küsimust ajaperiood, sest rendikinnisvara projektid on keskmiselt kümme aastat pikad ja psühholoogiliselt on raske oma raha nii kauaks kinni panna.

Üheks tulevikuvariandiks võiks Linnupõllu sõnul olla lühikesed paariaastased arendusprojektid, mille käigus investorid saaksid minna kaasa mõne kinnisvaraarendajaga ning jagada omakapital ja hiljem tekkiv kasum pooleks.

Crowdfunding töötab internetipõhiselt. Praegu ühtegi sellist projekti veel pole, kuid Linnupõllu sõnul oleksid väiksemad arendajad sellest huvitatud. “Pangad tõmbavad oma tegevust kokku ning raha kättesaadavus on võrreldes viie aasta taguse ajaga halvaks läinud. Kui sa just ei ole Merko või YIT, siis arendajate elu ei ole väga lihtne,” rääkis ta.

Linnupõllu sõnul on uuringud tõestanud, et eestlased on nõus raha kinnisvarasse paigutama. Küll aga ei saa minna n-ö otse tänavalt raha küsima.

“Sellepärast need crowdfund’imise mudelid töötavad praegu puhtalt internetipõhiselt ja seal füüsilist kliendi kohalolekut tarvis ei ole,” märkis ta lõpetuseks, et see on kõige odavam ja lihtsam moodus.

 

Mis on mis

Crowdfunding ehk ühis­rahastamine on interneti­põhine platvorm, kus grupp inimesi saab teatud kindlate projektide või ideede rahastamises osaleda. 

Ühisrahastusplatvormide näiteid maailmas: maailma suurim ühisrahastusprojekt KickStarter USAs, heategevuslik Hooandja Eestis, kinnisvarateemaline Fund­raise USAs.

 

Kommentaar

  • Ühisrahastus annab kinnisvaraturul võimaluse ka väikeinvestorile

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige

Väikeinvestorile on kinnisvaraturg tegelikult suletud ja selles kontekstis on Crowd­estate neile kindlasti alternatiiviks. Pean silmas investorit, kellel on mõnisada või mõni tuhat eurot. Kui ei taha kusagile Kesk-Eestisse põllusiilukest või Valgasse ühetoalist korterit osta, siis on kinnisvaraturg kinni. See mudel annab selgelt võimaluse investeerida kinnis­varasse väikese omakapitaliga, ilma et peaks võtma suuri laene. See ongi alternatiivtoode, millesarnast Eestis praegu ei ole. On küll olemas suured kinnisvarafondid, aga seal on sisenemise summad hoopis teised.
Eks iga investeerimisega kaasnevad riskid. Alates sellest, kui objekti väärtus kahaneb või objektil kaob rahavoog ära. Küsimus on ka see, et kui tahad enne tähtaega lõpetada, siis millised on väljumistingimused. Need on aga klassikalised küsimused iga investeerimistoote puhul.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. July 2014, 21:08
Otsi:

Ava täpsem otsing