Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krossi salajased ärihuvid

11. juuli 2014, 00:00

Agaralt korruptsiooni vastu võitleva IRLi ühe viimase aja säravama poliitiku Eerik-Niiles Krossi ärihuvid põimuvad arvatavate maksupetturite tegevusega.

Alles paar aastat tagasi aitas Kross kahtlast ja suurejoonelist kütuseäri kavandada kurikuulsatel skeemimeistritel, kelle punutud ärivõrgustikust osa on viimasel paaril aastal olnud kriminaaluurimise all.

Täpsemalt on Kross abistanud skandaalset ärimeest Jürgen Järvikut ja on temalt ka ise abi saanud, kui tal oma ettevõttele kiiret rahasüsti tarvis oli. Kross ütleb, et tunneb Järvikut peamiselt perekondlikult. Äripäev uuris aga ka meeste ärilisi kokkupuuteid ning avanes pilt Krossi kontaktide abil kavandatud suurejoonelisest kütuseärist aseritega ning ühest tülikaks muutunud laenulepingust.

2012. aasta alguses IRLi astunud ja kiiresti erakonna Tallinna piirkonna juhatuse ning Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni liikmeks tõusnud Kross panustas üheaegselt nii poliitikasse murdmisele kui ka hämaratesse ärisidemetesse. Ta osales 2012. aasta suvel äriskeemi planeerimisel, et hakata Aserbaidžaanist siinse turu hulgihindadega võrreldes märgatavalt soodsamat ehk arvatavalt mõne välisriigi maksudest puhtaks pestud diislikütust tarnima.

Läbirääkimisi pidasid Kross ja Järvik aseritest vahendajatega, kes küsisid ahvatleva pakkumise eest vahendustasu. Kavandatud äri maht oli muljetavaldav – plaanis oli hakata importima 5000 tonni kütust kuus, mis tähendanuks umbes 80 tsisternvagunitäit. Selline kogus moodustanuks umbes kümnendiku kogu kuisest diislikütuse vajadusest Eestis.

Bakuu-afäärist tuttav aser. Kross ütleb, et tema vahendas Järvikule lihtsalt oma Aserbaidžaanis loodud kontakte ja pidi selle eest saama konsultatsioonitasu. Samas osales Kross kirjavahetuses Järviku ja aseritega, küsides ka ise infot hinnapakkumise ja logistika kohta ning hiljem oli ta lihtsalt kirjavahetusse kaasatud ehk omas kogu suhtluse kohta infot. Ka tutvustas Kross Järvikut e-kirjas aseritele oma äripartnerina. Olenemata sellest, kas Kross oli konsultant või saanuks temast kütuseäri osaline, oli ta teadlik, millist äri kavandati, ja pidi sellest õnnestumisel kasu saama.

Üks aseritest, kellega tehingu üle läbi räägiti, oli Teimur Tagijev, kes figureeris ka Bakuu-afääri skeemis, kus Eesti investoritele kinnisvaratehingu asemel müts pähe tõmmati. Paistab, et eestlastel oli tekkinud Aserbaidžaanis oma vahemees. Lisaks Järvikule, Krossile ja aseritele osales asjaajamises ka Marko Kalev, kes koos Järvikuga Eestis uurimise alla sattunud kütuseäri skeemi püsti pani.

Meeste kavatsus oli hakata Aserbaidžaanist ­Valgevenes Läti piiri ääres asuva Bigosovo kaudu kütust importima. Äripäeva andmeil pidanuks kütus lõpuks jõudma Ida-Virumaale Järviku ja Kalevi kontrolli all olnud terminali ja olema seejuures märgatavalt soodsamalt käes, kui siinsetest hulgiladudest ostes.

Äriplaan jäi aga katki. Kui plaani peeti 2012. aasta suvel, siis sama aasta sügisel sai teatavaks maksuameti uurimine Kalevi ja Järviku arvatava petuskeemi osas Eesti kütuseturul. Kalev ajutiselt vahistati, aga Järvik pole siiani kahtlustustki saanud. Samas on kahtlustatavate hulgas mitu skeemis kasutatud variisikut. Äripäevale pole teada, miks kaup aseritega täpselt katki jäi, kuid kriminaaluurimine võis olla üks põhjustest.

Kross sai petuskeemi lülilt laenu. Nagu eespool mainitud, seob Krossi Järviku ja Kaleviga enamatki kui asjaajamine aseritega. 2011. aasta 10. juunil allkirjastas Kross oma ettevõtte Trustcorp nimel laenulepingu, mille teine osapool oli selleks ajaks juba märgatavalt kurikuulsust kogunud Kalevi ja Järviku kontrolli all olnud ettevõte Black Land 2. Laenu küsis Kross Järvikult.

Praegu kannab Black Land 2 nime OK Oiltrade OÜ – sama ettevõte oli ka kriminaaluurimise all oleva maksuskeemi keskmes (vaata lk 6–7).

Kuu aega enne seda, kui Kross ja Kalev laenu­lepingu allkirjastasid, avaldas Äripäev uurivad artiklid Kalevi ja Järviku hämarast kütuseärist. Nagu nüüdseks selgunud, oli Äripäeva toonane ­uurimus täistabamus, kuna 2012. aasta sügisel Kalev ajutiselt vahistati ning tema ja Järviku nurgatagune kütuseäri sattus uurimise alla. Kriminaalasja valmistatakse praegu ette kohtusse saatmiseks.

Uuritud skeemi keskmes oli Ida-Virumaal Soldinas asuv kütuseterminal ja selle ümber Kalevi ning Järviku kontrollitud firmaderägastik. Skeemitamisega olid mehed varemgi silma paistnud, näiteks kinnisvarafirma Revalhaus kantimisjuhtumi ­uurimine lõppes Kalevi ja Järviku jaoks oportuniteediga. Järviku nimi seostub ka skandaalse ja hiiglaslikud võlad maha jätnud Q Varaga, mille asutaja mees oli, samuti supermodell Carmen ­Kassiga, kelle raha ta on pööritanud.

Tüli majas. Kalevi ja Krossi juhitud ettevõtted leppisid kirjalikus laenulepingus kokku, et 25 000 ­eurot laekub Krossi ettevõtte pangakontole, intress on 1,5% nädalas ning leping lõpeb pärast kohustuse täielikku täitmist, kusjuures laenu tagasimaksed tuleb teha ülekandega kindlale pangakontole.

Krõbedat laenuintressi arvestades, näiteks aastaga kogunenuks intressi üle 70%, pidi Kross olema lühiajalises rahahädas. Seda kinnitasid ka kiired tagasimaksed. Kui leping sõlmiti 10. juunil (2011), siis esimese 10 000eurose tagasimakse tegi Kross juba paar nädalat hiljem, teise 10 000eurose makse juulis. Lepingule vastavatel tingimustel jäi Krossi ettevõttel aga väidetavalt tasumata 5000 ­eurot, mis on Kalevi viinud praeguseks hagiga Krossi vastu kohtusse. Krossile kuuluv Trustcorp sellist võlga ei tunnista. Hagi on kohtuistungil arutlusel ­augusti lõpus.

Arvestades kohtuvaidlust tühise 5000 euro ja sellelt arvestatud intresside pärast, on meeste vahelt selgelt must kass läbi jooksnud. Äripäevale teadaolevalt on äripartnerlus katkenud ka Kalevi ja Järviku vahel. Jürgen Järvik Äripäeva küsimustele ei vastanud, kuigi arutas küsimusi Eerik-­Niiles Krossiga. Marko Kalev teatas, et loobub kommenteerimast.

  • Kross: viisin inimesed kokku

IRLi tipp-poliitik Eerik-Niiles Kross kommenteeris skeemimeistrite Jürgen Järviku ja Marko Kaleviga Aserbaidžaanist kütusetarnete alustamise eesmärgil peetud läbirääkimistel osalemist sellega, et tema oleks tehingust saanud konsultatsioonitasu.

Krossi sõnul piirdus tema roll kontaktide vahendamisega.

Missugune kokkupuude on Teil Jürgen Järviku ja Marko Kaleviga? Marko Kaleviga ei ole mul üldse kokkupuudet. Jürgen Järvikut tunnen täitsa hästi, läbikäimine temaga on põhiliselt küll perekondlikku laadi.

Aga on Teil mingi äriline kokkupuude ka? Ma saan aru, et jutt on 5000 eurost, mida mingisugune Kalevi ettevõte minult nõuab. Õigemini mitte minult, vaid Trustcorpilt. Kas me räägime sellest asjast või mis asjast me räägime?

Jah, me räägime sellest ühe asjana küll. Mis selle laenuga siis on? Trustcorp ei ole kunagi laenanud Kalevilt. Ja see laen on tegelikult ammu tasutud, põhimõtteliselt on see sisutu nõue. See laen oli Järvikult, kokkulepe oli minul Järvikuga. See Kalev on mingi… Ma ei tea, kas ta on vangimajas praegu või vähemasti on olnud. Arvan, et Kalev on lihtsalt halvas olukorras ja üritab igalt poolt, kust vähegi võimalik, midagi välja kaubelda.

Ütlesite, et laenu võtsite Järvikult. Kui palju Te sellest teadsite või teate, et Järvik ja Kalev tegelesid arvatavalt kütuseäris maksupettusega. Sama skeemi tõttu viibis Kalev ka vahi all. Ma ei tea sellest ärist midagi. Ma ­tean, et Järvikul on olnud maksuametiga erimeelsusi, aga minu teada pole teda süüdistatud milleski. Ma ausalt öeldes ei hakanud äriregistrist näpuga järge ajama, kelle kontrolli all ettevõte on. Mul oli igapäevases äritegevuses tol hetkel vaja laenu ja ma küsisin Jürgen Järvikult, kas tal kuskil on.

Aga miks Te ei võtnud laenu mõnelt Jürgen Järviku nimel olevalt ettevõttelt? Mina ei hakanud valima, millisest ettevõttest Jürgen Järvik mulle laenu peaks andma, seda ta ütles ikka ise, kas ta saab mulle kuskilt anda või ei saa.

Kui liikuda laenuteema juurest edasi 2012. aasta suvesse, siis Te plaanisite koos Jürgen Järvikuga ka ise kütuseäri ja tahtsite hakata Aserbaidžaanist kütust tarnima. Mis äriplaan see oli? Ma olen Aserbaidžaanis igasuguseid ärisid planeerinud ja seni ei ole neist ükski välja tulnud. Või üks siiski on, aga see ei ole kahjuks kütuseäri.

Aga kellelt Te kütust tahtsite tarnima hakata? No Aserbaidžaanis on ainult üks tõsiseltvõetav kütusetarnija, mis on riiklik ettevõte SOCAR. Nendega mul on mõned lepingud olnud Trustcorpil, küllap see sealt oli.

Mis Te selle kütusega teinud oleksite? Mina kindlasti ei oleks sellega midagi teinud. Mina oleksin vahendanud kontakte.

Viimased paar aastat on uuritud Marko Kalevi ja Jürgen Järviku kütuseäri skeemi Eestis. Kas Te sellest tõesti midagi ei teadnud, kui plaanisite hakata Aserbaidžaanist kütust tarnima koos Järvikuga? Loomulikult ma olen kuulnud, et maksuametil on tema (Jürgen Järviku - toim) suhtes pretensioone. Minule on ta öelnud, et tema pole seadust rikkunud. Ja mina ei ole mingi tema siinse äritegevusega kunagi seotud olnud.

Et see Aserbaidžaani kütuseäri ära tasuks, pidanuks kütus olema sihtriigis pakutavast odavam. See omakorda tekitab küsimuse, kas kõik maksud oleks tasutud? No mina oleks sellest ärist saanud konsultatsiooni­tasu. Ma ei ole kunagi otseselt kütuseäriga seotud olnud.

Minu teada oli see kütus kahtlaselt soodsa hinnaga, mille üle vahendajatega läbi rääkisite. Kust Te võtate seda? Mulle tundub, et Te teate mu äridest rohkem kui mina. Mis soodsad hinnad ja mis vahendajad? Kas Te toetute mingitele dokumentidele? Ma ei saa aru tegelikult.

Jah, mul on infot ka hindade kohta, mille üle läbi rääkisite (Äripäeval on dokumendid, mis näitavad, et Kross osales infovahetuses hinna, koguste jm detailide kohta – toim). Seda võin ma küll öelda, et mina ei ole nendega kunagi mingitest naftahindadest rääkinud. Minu ettevõte kunagi aitas ­SOCARil ­Euroopas laieneda ja sealt ma nende juhte tean. Mõnikord nad küsivad nõu, kui on vaja aru saada, mida eurooplased mõtlevad. Ja kui minult on küsitud, et kas nendega (aseritega – toim) võiks rääkida, siis ma teen näiteks mingi tutvustava e-kirja. Ma kunagi ei sekku nende omavahelisse katsesse mingit kaupa teha.

Väita, et mul on Järvikuga olnud Aserbaidžaanis naftaäri, ei ole korrektne. Ma olen ta viinud kokku mingite inimestega. Ja see on ka kõik.

  • Kütus “pesti” maksudest puhtaks

2012. aasta alguses asus maksu- ja tolliamet ­uurima ärimeeste Jürgen Järviku ja Marko Kalevi kontrolli all olnud ettevõtte OK Oiltrade OÜ, endise Black Land 2 OÜ, tegevust. Uurimine algas ettevõtte 2012. aasta jaanuari käibedeklaratsiooni kontrollist, ent sellest kasvas välja mahukas kriminaalmenetlus, mille eeluurimine lõppes alles hiljuti ning praegu valmistub prokuratuur kohtuprotsessiks.

Kahtlustatavad on asjas 12 eraisikut ja kaks ettevõtet. Kahtlustus on kaelas hulgal variisikutel ja Marko Kalevil, kes oli koos Jürgen Järvikuga skeemi organiseerija. Järvik on aga kahtlustusest pääsenud. Riigile jäi eeluurimise andmeil maksudena laekumata 825 000 eurot ja seda kolme kuuga 2012. aasta jaanuarist märtsini.

Avastatud skeemi keskmes oli Ida-Virumaal Soldinas asuv kütuseterminal, kus varjatult tegutsenud Järviku ja Kalevi tandemist kirjutas Äripäev juba 2011. aasta mais.

Avaldame järgnevalt erinevatele allikatele tuginedes osa petuskeemist, kus võis olla rohkemgi lülisid. Pärast skeemitamist käibemaksust puhtaks pestud kütus turustati.

Kuivõrd selle skeemi erinevaid lülisid kontrollis sama seltskond, oli loodud võimalus vormistada arveid vastavalt vajadusele, olenemata kütuse liikumise tegelikust teekonnast.

  • Miks Järvik kahtlustusest pääses?

Äripäeva käsutuses olevale infole tuginedes kerkib teravalt küsimus, miks ei ole prokuratuur tänases Äripäevas kirjeldatava maksupettuse uurimises kahtlustust esitanud Jürgen Järvikule.

Nimelt on Järviku seosed skeemiga ilmsed. Järvik on end erinevas suhtluses esitlenud petuskeemis kasutatud firmade esindajana, kuigi avalike andmete põhjal polnud ta ettevõtetega seotud.

Samas on Järvik aga osalenud tihedas kirjavahetuses skeemis kasutatud ettevõtete äritegevuse teemal ja seda mitte passiivselt, vaid asjade korraldajana.

Äripäeva käsutuses olevast kirjavahetusest ilmneb muu hulgas, et üks Järviku ja Kalevi värvatud asjaajajaist on 2012. aasta aprillis skeemi osapooltele, sh Kalevile ja Järvikule, kirjutanud, et “vastavalt Marko ja Jürgeni poolt minule antud volituste alusel hakkan Groupi siseselt tegelema “pilla-palla” asjade ümberkorraldamisega”.

Kummalisel kombel on ka ühe Eestis tegutseva kommertspanga riskiosakonna töötaja skeemis osalenud kütusefirma OK Oili laenusaamist nõustades kirjavahetuses muu hulgas osundanud, et “korrastatud grupi struktuur kopeeritavas versioonis, kus omanikena on Jürgen ja Kalev isiklikult (jätame variisikud välja), kuna 5,5 miljoni ­eurose laenuriski korral pole see adekvaatne.”

Äripäeva andmeil on Järviku huve skeemis esindanud teiste hulgas advokaadid Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari.

Koch ei lükanud seda infot Äripäeva küsimuste peale ümber, samas aga lükkas ta ümber info, nagu oleks tema ise või tema büroo kunagi esindanud Marko Kalevit. Samas võisid advokaadid lisaks Järvikule Kalevi asemel esindada hoopis mõnd Kalevi lähikondset.

Eeltoodu ja ka muu info valguses tekib küsimus, miks ei ole prokuratuur kahtlustust esitanud Järvikule, samas kui Kalev viibis uurimise tõttu vahi all ning on algusest peale kahtlustatav olnud?

Kriminaalsasja juhtiva Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Arno Põdra vahendatud selgitus oli napp: “Kuriteokahtlustuse ja hiljem süüdistuse saab isikule esitada siis, kui uurimisel on kogutud piisavalt tõendeid, et ta võib olla kuriteo toime pannud. Kriminaalmenetluses on tõendamisnõuded kõrged ja ainuüksi sellest ei piisa, et mõnda inimest mingite sündmustega seostatakse.”

 

Kes on kes

  • Jürgen Järvik

Sündinud 1975.
Sai omal ajal tuntuks hiigelvõlad maha jätnud Q Vara asutaja ja ühe omanikuna.
On olnud uurimise all kinnisvarafirmast Revalhaus vara kantimise tõttu.
Väidetavalt on püüdnudajada kiirlaenuäri koos modell Carmen Kassiga ­advokaadi varjus.
ilmus Kütuseärisse koos varemgi temaga skeemitanud Marko Kaleviga. Ka siin peitis enda huve advokaatide abil.
Elukaaslane on Äripäeva andmeil Aina Ambrosius,­ kes aastaid tagasi oli soojades suhetes mh Meelis Laoga.
On olnud kohtu all koos Ambrosiusega seoses ühe korteri maksuskeemiga.

 

Skeem

Kuidas maksupesu toimus?

Soldina Õlibaas OÜ
Skeemis keerutatud kütust hoiustati alguses Ida-Virumaal Soldina külas, Soldina Õlibaasi renditud kütuseterminalis.
Soldina Õlibaas tegutses terminalis aktsiisilao pidajana ja omas ka vastavat luba.
Ettevõte kuulus skeemi ajal ja kuulub praegugi Advokaadibüroo Mullari & Koch OÜ-le, kelle varju peitsid Äripäeva andmetel oma huvid Jürgen Järvik ja Marko Kalev või Kalevi lähikondsed. Advokaadibüroo omanikud on Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari.
Praeguseks on Soldina Õlibaas pankrotis ja kahtlustatav maksupettuses.
Kahtlustatav on ka terminali juhtinud Aivar Bärg. Rohkem kahtlustatavate nimesid (v.a varem mainitud Marko Kalev) ei ole prokuratuur avaldanud.

OK Oiltrade OÜ
endine Black Land 2 OÜ
Müüs kütuse Soldina aktsiisilaost välja, täpsemalt sama seltskonna kontrollitud ettevõttele pealtnäha oma tarbeks. Tehingute tegelik eesmärk oli kütuselt käibemaks maha pesta.
OK Oiltrade’il oli seega skeemis kandev roll, kuna just selle ettevõtte tehingute abil kaotati kütuselt käibemaks.
OK Oiltrade asutati 2010. aasta septembris ja ettevõtte juhatuse liige on asutamisest saadik olnud Marko Kalev. Omanik on olnud aga Jürgen Järviku ja Marko Kalevi poolt kontrollitud OK Oil OÜ (endine E Kütus OÜ). OK Oili omanik on Marko Kalevi ema Ülle Kalev, juhatuse liige on praegu Marko Kalev, kelle vahepeal vahetas juhatuses välja Reimo Piirsoo.
Viimase roll oli Äripäeva andmetel skeemi kuuluvate firmade grupi korrastamine ja haldamine, kuid maksuamet ei lasknud sel pikalt kesta.

Laenas Eerik-Niiles Krossi ettevõttele Trustcorp 2011. aastal 25 000 eurot. Krossi enda sõnul võttis ta laenu Jürgen Järvikult, millega ta sisuliselt kinnitas lisaks muudele Äripäeva allikatele, et ettevõtet kontrollis varjatult ka Järvik.

OK Oiltrans OÜ
endine OK Oil OÜ
Vedas skeemis kütust ühest terminalist teise ehk Soldina Õlibaasi aktsiisilaost Rakvere Terminali kommertslattu.
Praeguseks likvideerimisel olev ettevõte asutati 2009. aasta augustis. Juhatuse liige oli kuni 2012. aasta aprillini Marko Kalevi abikaasa Svetlana Kalev, misjärel saabus juhatusse mõneks kuuks kriminaalse minevikuga Alari Sirvi ning seejärel 2012. aasta lõpus vahi alt vabanenud Marko Kalev. Sirvit karistati 2010. aastal marihuaana smugeldamise eest tingimisi vangistusega.
Ettevõte omanik on Äriregistri andmeil alates asutamisest Svetlana Kalev.

Rakvere terminal OÜ
Rakvere Terminal on asutamisest saadik olnud Kalevi ja Järviku kontrollitavate äriühingute, täpsemalt Kalevi kontrolli all oleva Nunne Kinnisvara ja Järviku kontrolli all oleva Novaator Investi omanduses.
Järvik on Rakvere Terminali omanikuna ka registriandmeist näha olnud, erinevalt ülejäänud skeemist.
Koos Järvikuga on terminali omanike hulgas olnud ka supermodell Carmen Kass, kes on Järviku äripartner firmas Novaator Invest.
Rakvere Terminali juhatuse liikmed on Äriregistri andmeil Marko Kalev ja Reimo Piirsoo.

Garsen Baltic OÜ
Ostis OK Oiltrade’ilt kütuse pealtnäha oma tarbeks, olles seejuures reaalset majandustegevust mitteomav äriühing. Lõi sellega OK Oiltrade’ile võimaluse viia kütus aktsiisilaost välja, jättes käibemaksu tasumata. Kuna seaduses oli auk, mis võimaldas kütust oma tarbeks müüa käibemaksuvabalt, peituski siin skeemi iva.
Ettevõttel polnud sõidukeid, millele olnuks loogiline oma tarbeks kütust soetada, polnud ka muud kütuse oma tarbeks soetamise vajadust.
Ettevõte omanik ja juhatuse liige skeemi toimumise ajal oli arvatav variisik Ivar Škapin. 2012. aasta ­augustis ilmus paariks kuuks juhatusse tuntud firmadematja Hillar Talts, kes on figureerinud näiteks ka Autorollo skeemis. Ettevõttel polnud majandustegevuse registris kütuse müümise luba, seega ei saanud nad seaduslikult kütust müüa.

Ozon MMG Grupp OÜ
Sai Rakvere Terminali kommertslaos vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega kütuse omanikuks.
Sarnaselt Garsen Balticuga puudus ettevõttel arvatavalt reaalne majandustegevus. Ettevõtet omab ja juhib alates 2011. aasta lõpust taas arvatav variisik, seekord lätlane Igors Smirnovs.

Front Trade Invest OÜ
Turustas Äripäeva andmetel skeemi läbinud kütuse ehk tegutses ahela lõpuosas. Ettevõtet on kontrollinud alates 2012. aasta algusest advokaat Tambet Mullari oma firmade kaudu. Mullari ja Kari-Paavo Kochi advokaadibüroo oli ka Soldina Õlibaasi omanik. Nende taga omakorda võib näha Jürgen Järviku ja Marko Kalevi kõrvu.
Enne Mullari ettevõtteid kuulus Front Trade Invest Keijo Nakströmile ja Cavois Invest OÜ-le. Cavois Investi omanikud ja juhatuse liikmed on Henry Holm ja Tarmo Berg. Bergi on seostatud nn linnuvabriku grupeeringuga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. July 2014, 20:43
Otsi:

Ava täpsem otsing