Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstus. Investeeringud parandavad tootlikkust

11. juuli 2014, 00:00

Tööstusettevõtted saavad tööviljakust tõsta investeeringute kaudu, kuid probleemiks on nii töötajate puudlik haridustase, madalad müügihinnad kui ka tarbijate spetsiifilised nõudmised.

Hiljuti äratas tähelepanu Indrek Neivelti üleskutse tõsta miinimumpalk 1000 euroni, kuid mitu majandusteadlast on selle kahtluse alla seadnud. LHV majandusekspert Heido Vitsur kirjutas Äripäevas, et palgatõusu ja ka SKT kahekordistumise tooks ennekõike see, kui meie töö muutub palju viljakamaks.

Lihatööstus: rohkem teed, rohkem teenid. Eesti suuruselt teise lihatööstuse Atria juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul kehtib lihatööstuses üldiselt sotsiaalne kokkulepe, et kui suureneb tootlikkus, suureneb ka palk. Nõnda teenib nii ette­võte kui ka töötajad.

Siseturul seab aga piirid Eesti väiksus. Eesti tarbija ihkab aina uusi lihatooteid ja soovitavalt isegi väikestes pakendites. Ka tootenimed vahetuvad kiiresti, sest tarbija on sellega harjunud. “Lihatööstuses on pidev konflikt müügi ja tootmise vahel. Tootmine tahab teha suuremaid sarju, müük aga lihtsaid ja väikeseid kulinaarialaadseid tooteid. Viimased viivad tootlikkuse alla,” arutles Holm. “Aga kokkuvõttes ju tarbija otsustab. Mida tema tahab, seda peame pakkuma.”

Rohkem saaks masinale teha anda. HKScan Estonia (Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg) juhatuse esimees Teet Soorm lausus, et tehnoloogiliselt on Eesti lihatootmine Euroopa Liidu (EL) keskmisega võrreldes juba heal tasemel, eriti on see nähtav loomakasvatuses. Murekohaks on madalam automatiseeritus ning kaugus ELi siseturu tuumikust, seda võimendavad aeglased transpordiühendused.

“Turunduslikus osas teeme aga alles esimesi samme ja lihatööstuse bränditoodete eksport toimub arvestataval määral ainult Lätti ja Leetu,” lausus Soorm, viidates ka meie madalale mainele tootjana, võrreldes vanade Euroopa Liidu riikidega.

2013. aasta unistuste tööandja konkursi finalistide hulka pääsenud Ericsson Eesti ASi personalijuht Ülle Matt rääkis, et neil investeeritakse palju töötajate teadmiste ning oskuste arendamisse.

Elektroonikasektor igatseb tema sõnul rohkem erialase ettevalmistusega spetsialiste. Kõrgharidusega inseneride kõrval ka neid, kel on korralik rakendus- või kutseharidus. “Tehnoloogia areng eeldab, et ka lihtsamate tööoperatsioonide tegijatel on erialane tehniline haridus. Samuti aitaks tulemuste saavutamisele kaasa juhtimisoskuste tõus, millekohane ettevalmistus võiks alguse saada juba koolipingis.”

Väärtust lisatakse eeskujudest vähem. Eestit kiputakse ikka võrdlema jõukate Skandinaavia maadega. Lihatööstuses on vahe märkimisväärne. Näiteks Atria Eesti kuulub Atria kontserni, millel on  harud ka Soomes, Rootsis ja Venemaal. Olle Hormi sõnul on Eesti haru tööviljakus umbes kaks kolmandikku võrreldes kahe esimesega ning võrdväärne idanaabritega.

Küll aga ütles Kunda tsemenditehase juhataja Meelis Einstein, et nende töötajate tööviljakus on enam-vähem samal tasemel Skandinaavia konkurentide omadega. “Ehitusmaterjalide tootjate tööviljakus tooteühikut inimese kohta on minu arvates hea. Probleem on väikeses lisandväärtuses inimese kohta, mis tuleneb madalatest müügihindadest, need on survestatud Eesti kohta liiga suurte tootmisvõimsuste tõttu,” märkis ta siiski. “Väljapääs on leitud ekspordis, mida sektor on suutnud pidevalt kasvatada ja ületab praegu juba kriisieelset taset.”

  • VKG investeerib tulevase tulu tarvis iga aastaga üha enam

Viru Keemia Grupp (VKG) panustab investeeringutesse, kuid selle varjus on kasuminumber kokku kuivanud, oma roll on ka kõrgetel keskkonnatasudel ja töötajate palgatõusul.

Majandusnäitajad investeeringutest veel hoogu pole võtnud. Ettevõte investeeris mullu ligi 100 mln eurot ehk kolmandiku võrra aasta varasemast enam. Samal ajal taandus kasum aastaga pea poole võrra, 19 miljonile eurole. 2100 töötajaga firma tööjõukulud kasvasid samal ajal kuuendiku võrra,  39 miljonile eurole.

Ettevõtte avalike suhete juht Julia Piilmann selgitas, et tulemusi mõjutas lisaks palgakulude kasvule ka Eesti Energialt ostetud põlevkivi hind.

“Samas mahus toodangu tootmisele kulutame praegu rohkem vahendeid kui varem ja see on juba sisemise efektiivsuse küsimus,” ütles Piilmann.

Juunis käivitas ettevõte sünteesivaikude seadme, mis toodab toorainet rehvitööstustele.  Üks suund põlevkivi kasutamiseks on peenkeemia. VKG Oili toodetud kemikaale leiab nii kosmeetikatoodetest kui ka elektroonikaseadmetest. Lisaks rajab ettevõte kolm õlitehast, millest üks on valmis, üks valmib tänavu ja viimane tuleval aastal. Kokku investeeriti neisse 200 miljonit eurot, piirkonda peaks see looma 300 töökohta.

 

Taust

  • Euroopa Liidus sabassörkijate hulgas

Tööviljakus ehk lisandväärtus hõivatu kohta oli Eestis 2012. aastal 69,9% Euroopa Liidu keskmisest (2013. aasta andmeid Eesti kohta veel pole).

Eestist kehvem oli tööviljakus Lätis (66,2%), Rumeenias (51%) ja Bulgaarias (44,5%). Leedus oli näitaja 74%, Soomes 109%. Kõige kõrgem oli tööviljakus Luksemburgis, 162,6% ELi keskmisest.

Tööviljakus töötatud tunni kohta oli Eestis 2012. aastal 11,2 eurot. Euroopa Liidu keskmine oli 31,9 eurot. Eestist madalam oli näitaja Leedus (10,3 eurot), Lätis (8,2 ­eurot), Rumeenias (5,4 ­eurot) ja Bulgaarias (4,8 eurot). Soomes oli näitaja 39,5 eurot ja edukaimas liikmesriigis ­Luksemburgis 58,2 eurot.

Allikas: Eurostat

 

Üks küsimus

  • Kuidas ettevõtte tööviljakust parandate?

Meelis Einstein, ASi Kunda Nordic Tsement juhataja
Meie äris on maht väga suur ning otsime pidevalt ­õiget tasakaalu suurema tootmise ja väiksemate kulude vahel. Mahu realiseerimisel on tähtis koduturg ja eksport, kui need hakkavad tootmist piirama, siis kohe tööviljakus langeb.  Suurte investeeringute tagasimakseaeg jääb üldjuhul liiga pikaks, kasulikumad on investeeringud tootmise stabiilsuse tagamiseks. Kui suur ja kallis tootmisprotsess sujub vähemate seisakutega, on võit päris suur. Sama lugu on seadmete optimaalse koormamisega.

Ülle Matt, Ericssoni Tallinna tehase personalijuht
Ericssonis on tööviljakus aastatega märgatavalt tõusnud ning sellele paneb aluse meie ettevõtte juhtimissüsteem, töösooritust toetavate protsesside efektiivsus, investeerimine kõrgetasemelistesse tootmistehnoloogiatesse ning  panustamine töötajate teadmiste ja oskuste arendamisse.
Uute oskuste omandamine on osa tööst ning sellele kulub umbes kuus protsenti meie tööajast. Ideid saame nii kogemuste vahetamisest Ericssoni teiste tehaste kolleegide kui ka oma töötajatega. Samuti saame oma protsesse tõhustada tänu koostööle Tallinna Tehnikaülikooli professorite ja tudengitega Mektory projektide raames. Parenduskultuuri tugevdamiseks ja töötajate kaasamiseks rakendati ettevõttes Kaizen parendusprotsess.

Olle Horm, Atria Eesti ASi juhatuse esimees
Eesti turg on killustunud, pidevalt balansseerime, kuidas oleks müügipool korralik ning toodete arv optimaalne. Mida väiksem on toodete arv, seda suurem on efektiivsus.
Otsime lahendusi, kuidas paremini inimeste tööd korraldada nii, et tööaeg ei läheks tühja. Muidugi investeerime seadmetesse. Palgad ja tootlikkus tõusevad aastas umbes 5–10 protsenti. Suurt hüpet ei ole olemas ega tulemas.

Teet Soorm, HKScan Estonia juhatuse esimees
Oleme kasutanud erinevaid meetmeid nii lihatööstuses kui ka algtootmises, nagu näiteks linnuliha töötlemise koondamine ühte uude tehasesse Tabasalus. Tarne­ketis oleme liikunud riigipõhiselt juhtimiselt kogu Baltimaade põhisele juhtimisele, mis on hoidnud kokku kulusid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. July 2014, 20:56
Otsi:

Ava täpsem otsing