Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa tahab lõhkuda NATO riikide ühtsust
Venemaa pikaajaline eesmärk suhetes lääneriikidega on õõnestada nende omavahelist usaldust ja anda võimalusel hoop NATO võimekusele, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
„Juba pärast Gruusia vastu suunatud agressiooni 2008. aastal oli paljudele selge, et NATO-Vene alusleping on kaotanud usutavuse," kõneles IRLi kuuluv Mihkelson Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni rahvusvahelist julgeolekuolukorda käsitleval suveülikoolil Tallinnas. "Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel ning Ukraina vastase jätkuva agressiooni ajal on ilmne, et 1997. aasta mais sõlmitud leping, millega pooled üritasid taandada Külma sõja hirme ning vastastikust usaldamatust, on lakanud toimimast,“ selgitas ta.
Mihkelson lisas, et Venemaa pole kunagi lakanud hindamast NATOt ohuna oma julgeolekule. Viimastel kuudel sagenenud sõjaväeõppused ei jäta tema hinnangul kahtlust, et Venemaa ei otsi lääneriikidega ühisosa, vaid töötab kõiki vahendeid kasutades NATO sisemise ühtsuse lõhestamise nimel.
„Kuigi veel mitte kõik NATO liikmesriigid pole valmis seda muutust tunnistama, on tagasitee Vene-NATO suhete algasendi juurde võimatu. NATO peasekretär Rasmusseni hiljutine avaldus sellest, et Venemaad ei saa enam käsitleda NATO partnerina, on olukorrale realistlik hinnang,“ ütles Mihkelson.
Tema sõnul tuleb lääneriikidel aru saada, et Moskva agressiivsele käitumisele peab vastama jõumängijale arusaadavate sammudega. Mihkelson märkis, et selle hulka ei kuuluks kindlasti näiteks Mistralide tehing või mõne NATO liikmesriigi kaitsealased koostöölepped Venemaaga.
„Seetõttu kujuneb eelolev NATO tippkohtumine septembri hakul eriti oluliseks just alliansi kaitsevõimekuse ning usutava heidutuse tugevdamisel eeskätt Balti riikide ja Poola piirkonnas. NATO liitlasjõudude püsivalt pikaajaline kohalolek ning ühendvõimekuste tugevdamine on möödapääsmatu. Venemaa lihtsalt ei mõista teist keelt, kui selge ja arusaadav NATO kollektiivkaitsevõimekuse väljendus,“ rääkis Mihkelson.
Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni EDS (European Democrat Students) suveülikool „Rahvusvaheline julgeolek 2014“ toimub 8.-13. juuli Tallinnas. Suveülikooli raames kohtuvad Euroopa noorpoliitikud mitmete siinsete ekspertide ja poliitikutega, et arutada Euroopa julgeolekuolukorra üle Ukraina kriisi valguses. Üritusel osaleb üle 80 poliitiku ligi 30st Euroopa riigist.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.