Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Detailplaneeringu saab rutem

Rivo Sarapik 13. juuli 2014, 09:33

Uue korra järgi võib lüheneda detailplaneeringute menetlemisele kuluv aeg.

Uue registriga kaasnev digitaalne menetlemine lühendab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) juhi Anu Hallik-Jürgensteini sõnul planeeringute menetlemisele kuluvat aega, kirjutab 14. juuli Äripäeva rubriik Kinnisvara.

"Detailplaneeringu algatamisest kehtestamiseni kulub ligikaudu kaks aastat, kuid mõnel juhul ka enam, sest see sõltub huvitatud osapoolte aktiivsusest ning piirkonnast ja keerukusest," ütles ta Hallik-Jürgenstein.

Arendajad ise venitavad menetlust. Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu hinnangul võtab aega ka näiteks arendajate soov detailplaneeringute menetlemise käigus maksimum kätte saada - näiteks saavutada maksimaalne täisehitusprotsent. "Sealt tekivad täiendavad arutelud, kus üks pool arvab, et nii ikka ei saa ja teine pool püüab teda veenda vastupidises," selgitas ta.

Lühemaks kui kaks aastat TLPA teatel detailplaneeringu menetlemist kärpida ei võimalda - sest planeerimisseaduses on sätestatud palju tähtaegu, mida tuleb detailplaneeringu koostamisest teavitamisel ja avalikkuse kaasamisel arvestada.

Otstarbe muutmine puhas loto. "Mõningatel juhtudel võib detailplaneeringu valmis saada ka vaid aastaga, kui planeeringuid ei vaidlustata," lisas Nõu. "Kui kinnistu ostja tahab aga maa sihtotstarvet muuta, pole kunagi kindlust, et ta seda teha saab. See on puhas risk." Arendajatena arvestabki ettevõte kaheaastase menetluskuluga.

Planeeringute menetlemise täiselektrooniliseks muutmisest Nõu olulist ajakulu vähenemist ei oota. Võib-olla siis, kui näeks näiteks reaalajas, millise ametniku käes mingi kaust või dokument parasjagu on. "Aga see võib menetlemist hoopis segada, kui ametnikku näiteks telefonitsi tülitama ning tagant kiirustama hakatakse," kommenteeris ta. "Ilmselt nii siiski olema ei hakka, et paberil pole enam üldse vaja midagi viia ning et kõik joonised esitatakse ja neid vaadatakse edaspidi läbi vaid elektrooniliselt."

Uus kord sügisest. Uus register on arendamises ja testimises, kasutusse peaks see jõudma sügisel. Ameti teatel jääb toimima ka vana keskkond, mis hakkab tööle ehitusprojektide ja projekteerimistingimuste menetlussüsteemina, kuni uuel aastal valmib uus riiklik Ehitisregister.

Esimesel poolaastal algatati Tallinnas 82, võeti vastu 30 ja kehtestati 45 detailplaneeringut. Mullu algatati kokku 120 detailplaneeringut.

SAMM SAMMULT:
Kuidas kehtestada detailplaneeringut?

Idee saab paberile paari kuuga.
Maaomanik arutab planeeringutega tegeleva isiku või arhitektiga oma ideid, koos vaadatakse, mida piirkonna üldplaneering võimaldab, kas tegu on elamu- või ärimaaga ja mida konkreetsele maatükile teha saab.
Arhitekt teeb umbes pooleteise kuuga eskiisi. Kui tellija on sellega rahul, koostab arhitekt detailplaneeringu algatamise taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA). Taotlusega saadetakse ka joonis ja seletuskiri planeeringu kohta.

Muutusi tuleb põhjendada.
Kui üldplaneering on olemas ja detailplaneering läheb sellega vastuollu, peab viimase algatamise taotluse seletuskiri näitama, miks uus lahendus on parem. Kui detailplaneering kehtib, kuid tahetakse teha uus, tuleb muudatusi samuti põhjendada.

Ülevaatamisele kulub kuu.
TLPA menetleb taotlust 30 päeva ja algatab detailplaneeringu või annab muudatuste nimekirja. Taotluse vaatab läbi rida ametnikke, otsus langetatakse komisjonis. Enne detailplaneeringu algatamist koostatakse kolmepoolne delegeerimisleping TLPA, tellija ning arhitekti vahel. Sellega lepitakse kokku, et linnavalitsus korraldab, arhitekt koostab ja tellija finantseerib planeeringut.

Kavatsused saavad avalikuks.
Kui detailplaneering algatatakse kohe, teeb TLPA detailplaneeringu algatamise korralduse, mis suunatakse peale kooskõlastusringil käimist linnavalitsuse istungile. Siis ilmuvad nii korraldus kui ka joonis ja seletuskiri istungi päevakorrapunkti lisana ja igaüks võib neid veebist vaadata.

Plaani arutatakse mitu korda.
Detailplaneering on linnavalitsuse päevakorras kolm korda: algatamisel, vastuvõtmisel ja kehtestamisel. Erandiks on juhud, kui detailplaneering muudab üldplaneeringut ja seda vaatab linnavalitsuse asemel läbi linnavolikogu.

Kaks võimalust kaasa rääkimiseks.
Pärast detailplaneeringu algatamist on planeering esimest korda linnaosavalitsuses avalikul väljapanekul ja arutelul probleemide vältimiseks ning lahendamiseks. Teine avalik väljapanek ja arutelu toimub enne planeeringu kehtestamist.
Avalikud arutelud protokollitakse. Ettepanekuid ja probleeme peavad arendaja ja arhitekt lahendama hakkama. Kui probleemi ei lahendata ja märkuse tegija ei võta seda tagasi, saadetakse detailplaneering Harju maavalitsusse järelvalvesse.

Maavanem hindab proteste.
Üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud saadetakse alati järelevalvesse. Harju maavalitsus otsustab ja maavanem kirjutab alla, kas protesti tuleb arvestada või mitte. Kui linnavalitsus otsustab detailplaneeringu algatada, kantakse planeeringu andmed TLPA planeeringute registrisse. Sinna lisatakse ka joonised ja erinevate ametnike märkused.

Kava paneb uurima.
Peale planeeringu algatamist hakatakse tegema põhjalikke jooniseid, panema kokku mahukat seletuskirja, vormistama menetlusdokumente ja tellima uuringuid. Milliseid uuringuid on vaja, sõltub krundi asukohast. Võidakse tellida mürauuring, puittaimestiku uuring, keskkonnauuring jm.

Vaja on hankida kooskõlastused tehnovõrkude valdajatega, linnaametite ja linnaosa halduskoguga. Linnaosavanem kooskõlastab planeeringu vastavalt halduskogu otsusele. Tellija ja arhitekt käivad planeeringut halduskogule tutvustamas ja küsimustele vastamas.

Teine hindamine võtab samuti kuu.
Kooskõlastustega detailplaneering esitatakse  TLPAsse teiseks läbivaatusringiks, mis kestab samuti 30 päeva. Peale seda tagastatakse see koos märkustega arhitektile, kes teeb nõutud parandused. Muudetud planeering esitatakse uuesti ja see läheb teist korda komisjoni. Kui kõik märkused on täidetud, otsustab komisjon planeeringu vastuvõtukorralduse. Kui kõiki probleeme pole lahendatud, sätestab komisjon, mida tuleb veel teha.

Vastuvõtukorralduse koostamise eel sõlmivad arendaja ning TLPA teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu. Selles määratakse, kes, kus ja kui palju teid ja tehnovõrke välja ehitab. Seejärel teeb linnavalitsuse istung korralduse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta.

Järelvalve nõuab lisaaega.
Kui juhtub, et detailplaneering saadetakse Harju maavalitsusse järelvalvesse, võib jälle kuluda täiendavat aega. Kui detailplaneering on maavalitsusest tagasi tulnud, läheb see kolmandat korda TLPA komisjoni, mis otsustab, kas on vaja veel parandusi teha või suunatakse planeering kehtestamisele.

Joonistatakse ruum taristule.
Enne kehtestamisele suunamist sõlmitakse arendaja ja linnavalitsuse vahel kolmas leping, millega osa eramaad munitsipaliseeritakse ja moodustatakse selle arvelt tänavad ning haljasalad. Siis teeb TLPA detailplaneeringu kehtestamise korralduse kas linnavalitsuse või linnavolikogu istungile. Peale detailplaneeringu kehtestamist saab hakata ehitama.
Allikas: Arco Vara

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. July 2014, 15:15
Otsi:

Ava täpsem otsing