Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa tahab USA gaasi

14. juuli 2014, 00:00

Täna läheb käima ELi ja USA vabakaubanduskõneluste kuues voor, kus Venemaa impordile alternatiive otsiv Euroopa Liit taotleb muu hulgas lõppu USA energiakandjate müügikeelule.

Müügikeelu lõpp puudutaks ka LNG-terminali kavandavat Eestit, kuna üks tarnija võiks olla USA, ütles Euroopa Komisjoni kaubandus­direktoraadi direktor Signe Ratso.

Kõnelusi varjutab Saksamaal lahvatanud spiooniskandaal, mis kantsler Angela Merkeli sõnul tõmbab tähelepanu tähtsamalt kõrvale. Sakslastest 58% leiab, et lepingust saab eelkõige kasu USA ja vaid 14% arvab, et võidab Euroopa Liit.

“Meie arvates tuleks vabakaubanduskõnelused USAga peatada,” ütles Saksamaa opositsiooni vasakpartei parlamendisaadik Andre Hahn agentuuri Bloomberg vahendusel.

Ratso möönab vastuseisu vabakaubanduslepingule – eurooplastele terendavad “kloorikanad” ja hormoonidega “rikastatud” liha. Protestid on aga tihti emotsionaalsed, pole ennast kurssi viidud, mille üle läbi räägitakse. Varju jääb lepingu positiivne pool  – paremad ekspordivõimalused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning suurenenud konkurentsist soodsamad hinnad tarbijale.

“Kui meie seadused seda (hormoonliha – toim) ei luba, siis see ei ole see, mille üle me läbi räägime,” ütles Ratso. ELis on paigas selge skeem, kuidas geneetiliselt muundatud organismid saavad turule siseneda. Ratso sõnul see süsteem ei muutu.

Eesmärk: nafta ja gaasi vaba liikumine. Ukraina kriisi pärast on Euroopas päevakorras energiajulgeolek ja tarnijate mitmekesistamine. Praegu on sisuliselt keelatud nii gaasi kui ka nafta eksport USAst. Naftat võib eksportida ainult presidendi loal, gaasi puhul on vaja litsentsi.

“Me tahaks kindlust, et kui meil on vabakaubandusleping, siis ekspordipiirangud naftale ja gaasile peaksid saama keelustatud. See on meie eesmärk,” rääkis Ratso. “USA on siin üks võimalus. Samamoodi Eestile. Kui see LNG-terminal kunagi tuleb, võiks USA olla üks allikas.”

ELi ja USA vabakaubanduskõnelused puudutavad läbi aegade suurimat kahepoolset vabakaubanduslepingut, mis hõlmab ligi 40% maailma SKPst. Leping annab suuna ja loob standardeid ka teistele maailma riikidele, mis on ka leppe suurim väärtus, kuna tariifid on juba madalad, keskmiselt 4% tasemel.  Mõju oleks siiski märkimisväärne.

Vaidlus finantsteenuste üle. “Euroopa Liidu poolt võib öelda, et oleme USA pakkumises pettunud,” oli Ratso üsna järsk, selgitades, et USA ettepanekud ei ole tööstus- ja põllumajandustariifide langetamiseks piisavalt ambitsioonikad.

Vaidluseks on läinud ka selle üle, kas USA ja ELi vabakaubandusleping peaks reguleerima finantsteenuseid. USA leiab, et ei peaks, kuna kardetakse, et ühtlustades ei saaks pangandusreeglid piisavalt ranged ja selliseks koostööks ja koordineerimiseks sobiks paremini G20 tasand. USA tahaks läbi rääkida vaid finantsturgudele juurdepääsu üle.

EL, mille pangad on USA reeglite rikkumise eest trahvi saanud (viimati Prantsuse Paribas), on huvitatud regulaatorite tihedamast koostööst.

“Kui lepingu eesmärk on regulatsioonide lähendamine, miks siis peaks finantssektori kõrvale jätma? EL ja USA kokku on 70% kogu maailma finantsturust. Miks see peaks olema vähem oluline kui fütosanitaarreeglid?” ütles Ratso. Varem pole lepingud küll niisugust koostööd hõlmanud, aga selle lepingu eesmärk ongi kaugemale minna.

Ratso avaldas lootust, et tuleva aasta alguses, kui USA Kongressi vahevalimised on läbi, jätkuvad läbirääkimised kiiremas tempos. “Poliitilises mõttes võiks järgmine aasta olla hea, mingeid valimisi pole plaanis,” ütles ta. Siht on kõnelused 2015. aasta lõpuks ühele poole saada.

Sisu arvelt Ratso sõnul järeleandmisi ei tehta. “Kui teatud valdkondades osutuvad läbirääkimised keerulisemaks, kuna me tahame minna kaugemale kui eelmiste lepingutega, võib minna ka oluliselt kauem,” ütles ta. “Sõltub poliitilisest tahtest.”

 

Tasub teada

  • Tariifide kaotamise hea mõju

USA võidaks tariifide kaotamisest 90 mld eurot.
Euroopa Liit võidaks 120 mld eurot.
Eesti jaoks oli USA 2013. aastal suuruselt 14. kaubanduspartner ja 8. ekspordipartner (2,9% koguekspordist, 358 mln eurot).
Teenuste eksport Eestist USAsse kasvab jõudsalt, eesotsas arvuti- ja infoteenustega.
Vabakaubandusleping tähendab firmadele väiksemaid kulusid ja paremat juurdepääsu USA turule, sh riigihangetele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. July 2014, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing