Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osa kutseharidusest saavad endi õlule võtta ettevõtjad
Isegi kõige edukam ametikool ei suuda üksinda tagada kutseõpet, mis ettevõtjate soove rahuldaks. Õppeprotsessi peavad olema kaasatud ka selle valdkonna ettevõtjad, kelle jaoks töötajaid välja õpetatakse.
Mis on üldse hea kutsehariduse mõõdupuu? Tööandjate jaoks on vastus selge - hea kutseharidus on selline, mis lubab tööandjal lõpetanu kohe tööle võtta. Sisseastujale tähendab hea kutseharidus aga võimalust pärast kooli lõpetamist erialane töö leida.
Kutseharidussüsteemilt ei saa nõuda tippspetsialistide koolitamist. Tippspetsialistiks saamiseks on vaja pikemat töökogemust ja täiendkoolitust. Kutseõppeasutus peab tagama, et kooli lõpetaja tunneb oma tegevusvaldkonda, teab selle tähendust Eestis ja Euroopas, mõistab valdkonna toimemehhanisme, regulatiivset raamistikku ja praktilisi töövõtteid.
Ametikoolide õppetase peab olema selline, et tööandja, kes võtab kutsekooli lõpetanu enda juurde, saab kindel olla, et ei pea kulutama minutitki aega ega sentigi raha kõige eelöeldu selgitamiseks. Ettevõtte või asutuse mureks jääb vaid konkreetse organisatsiooni spetsiifilisi iseärasusi selgitada.
Ettevõtjate panus. Ettevõtete juhtide ja erialaorganisatsioonide esinemistes jääb tihti kõlama nurin, et riik ei õpeta välja nende erialale vajalikke spetsialiste ning nad ei leia endale kvalifitseeritud töötajaid.
Riigi süüdistamine ei ole siinkohal alati põhjendatud. Võib-olla tuleks hoopis iseendale otsa vaadata ja küsida, kas oleme ettevõtjatena või terve ettevõtlussektorina piisavalt panustanud, et kutsehariduse tase vastaks ettevõtete ning tööturu vajadustele.
Näitena avaliku ja erasektori koostööst kutsehariduses võib tuua kindlustuse spetsialisti õppekava, mille Tallinna Majanduskool käivitas koostöös kindlustusseltside liiduga eelmisel aastal.
Majanduskooli pärusmaaks selle õppeprogrammi juures on kogu korralduslik ja administratiivne pool, kindlustussektori kanda on õppekava sisuline pool. Meie peame tagama, et lõpetanu teab, mis on kindlustus, omab ülevaadet kõikidest kindlustusteenustest, -protsessidest ja -tegevustest ning oskab kõike seda teavet ka mis tahes kindlustusvaldkonna ettevõttes nõutaval tasemel kasutada. Kogu õppeprogrammi lahutamatu osa algusest lõpuni on loomulikult praktika.
Senise kogemuse järgi hinnates on äärmiselt oluline, et kutseharidussüsteemi kaasatakse päevast päeva vastava tööga kokku puutuvad praktikud. Tänu erinevate tööandjate vastutulekule on see kindlustusspetsialistide õppekavas õnnestunud. Nii esimese kui ka teise õppeaasta kõik lektorid on pikaajalise kogemusega tippspetsialistid.
Riik vajab partnereid. Riik üksi ei saa kutsehariduses midagi ära teha. Kogu sektor peab seljad kokku panema ning leidma ühiselt tugeva esindusorganisatsiooni kaudu hea partneri – kutseõppeasutuse, kes on võimeline ja valmis kõvasti panustama. Vähe sellest, ettevõtjad peavad ka motiveerima oma tipptegijaid, et nad oleksid valmis minema kooli oma igapäevatööst rääkima.
Kui õppeprogramm on edukalt käivitatud, tuleb tööandjail võtta enda kanda praktikantide kaasamisega seotud kulu. Kui see kõik on tehtud, pole kahtlustki, et tuleb ka edu ja investeering tasub end ära kogu sektori jaoks.
Kutsekoolide edetabel. Ametihariduse andmist aitaks veelgi parandada töölesaamise koondstatistika avalikustamine iga kutseõppeasutuse kohta.
Igal aastal tekitab palju vastukaja gümnaasiumide lõpuhinnete põhjal koostatud koolide edetabel. Palju praktilisem ja sisulisem väärtus oleks edetabelil, mis avaldaks kutseharidusasutuste statistikat lähtuvalt lõpetajate erialasele tööle saamise määrast. See annaks õppurile võimaluse hinnata konkreetse õppeasutuse kvaliteeti ja eriala perspektiivikust.
Teisalt oleks selline edetabel signaaliks vastava ettevõtlusvaldkonna ja õppeasutuse koostöövõimekusest ning ettevõtjate soovist oma valdkonna järelkasvu panustada. Kui sellist statistikat kindla standardi järgi regulaarselt avaldatakse, kaovad varem või hiljem ka jutud kehvast kutseharidusest.