Üle maailma nõutud sõidukoolitaja

Aivar Kuivkaev ning tehnikamaailm on sina­sõbrad olnud pikemat aega - tema kokkupuude automaailmaga algas juba koolipingist. „Valisin õppima asudes tehnilise ala, kuna tundsin selgelt, et see maailm on mulle loodud,“ räägib mees, kellest tänaseks on saanud Daimler AG sertifitseeritud veokisõidu koolitaja ja kelle nimi Mercedes Benz kontsernis tõenäoliselt tutvustamist ei vaja.

Ka siinmail pole Kuivkaevu nimi tehnikaringkondades võõras - mees tegeles aastaid ringrajaspordiga ning on olnud pea kogu senise elu tegev sõidukoolitajana. Kuivkaev jutustab, et esimene kokkupuude Mercedes-Benziga oli tal aastal 1994, mil ettevõtte veoautod Atego hakkasid aasta läbi hooldama Tallinna tänavaid.

„See kõik jääb aega, mil mul Silberautoga veel midagi pistmist ei olnud. Olin tööl linna süsteemis, tegeledes teede heakorraga ning parasjagu oli käimas konkurss tänavapuhastusautode hankeks. Silberautol õnnestus toona tänu heale pakkumisele võita enda jaoks oluline hange ning mina olin üks neist, kes oli otsustajate ringis,” meenutab Kuivkaev.

Kuivkaevu sõidukoolitaja karjäärile eelnes ligi 15 aastat tegevust transpordi sektoris, alles viimased aastad on ta olnud pühendunud veokikoolitusele, andes oma hinge Mercedes Benzile. Kuivkaevu sõnul mõistis ta üha enam, et MB kujutab endast tõepoolest midagi enamat kui lihtsalt auto ning liitus saatuse tahtel 2001. aastal AS iSilberauto tarbesõidukite tehnilise väljaõppe osakonnaga projektijuhina.

“Selles suures süsteemis sees olles hakkasin tunnetama kontserni jõulisust ning mõistsin, et alati peab olema keegi looja, keegi, kes on teerajajaks, ning Daimler kontsern on seda tõepoolest. Seda juba ajalooliselt,” ütleb ta.

Kuivkaev on varemalt sõitnud Hiina, India, USA, Nõukogude Liidu ja kõigi praeguste tuntumate Euroopa veoautotootjate autodega. Juhte on ta koolitanud nii Lõuna-Aafrika Vabariigis kui ka Saudi Araabias.

“Eks see ole ka põhjus, miks mind tehase poolt aeg-ajalt nii Araabiasse kui ka Venemaale jmt piirkondadesse saadetakse ? suudan tunnetada sealseid teeolusid, olen ju nõukogude ajal seda kõike omal nahal kogenud, kõik see püsib veel meeles, ka valdan ma Daimleri rahvusvahelise koolitajate meeskonnast ainsana vene keelt,” selgitab Kuivkaev.

Tehas valib välja, koolitab ja sertifitseerib koolitajateks just need inimesed, kes lisaks tehnilisele laitmatule kompetentsile omavad piisavat tunnetust ning kohanemisvõimet erinevas kultuurikeskkonnas. „Suure tõenäosusega ei saa päris igaüks kusagil Venemaa avarustes juhtidega kõige paremat kontakti. Selleks on vajalik kogemus erinevate inimtüüpidega suhtlusel, samuti võimekust end autoriteedina kehtestada,” sõnab Kuivkaev.

Saksamaal asuv MB Wörthi tehas viib läbi koolitused ja annab koolitajaile tehase sertifikaadid, koolitajad jagunevad piirkonniti üle maailma. “Ei salga, et vastutus on suur. Koolitaja poolt antavad teadmised peavad olema veatud, eksimused ei tule naljalt kõne alla. On selge, et tuleb ette hetki, mil mõnda asja tõesti peast ei tea, kuid küsimustele või kahtlustele leiab kiirelt vastused ja lahendused,” ütleb Kuivkaev.

Ta jätkab, et koolitaja roll on kombinatsioon nii psühholoogiast kui ka pedagoogikast. “Oluline on suuta panna end õpilase, st partneri olukorda, suuta tunda end tema nahas ja olukorras,” räägib Kuivkaev.

Tema sõnul kibelevad transpordiettevõtete juhid sageli oma alluvatega sõidukoolitustele kaasa, taipamata sageli, et see võib koolitatavate tähelepanu ja keskendumist häirida, kui ülemus kõrval istub ja kriitilisi märkuseid teeb. Sestap on Kuivkaevu sõnul ideaalne konditsioon õppimiseks olukord, kus koolitatav osaleb õppusel üksinda. “Eks kõik sõltu inimesest ja tema kohanemisvõimest, aga enamjaolt peab see paika,” lisab ta.

Vaatamata põhjalikele teadmistele veoautode hingeelust, ei ole Kuivkaev end otseselt veokijuhina proovile pannud. „Nii on kuidagi välja kukkunud. Saatus on mind viinud kogu aeg teiste projektide juurde. Lisaks tehnikale meeldib mulle ka pedagoogikatöö, lisaks praktikale hindan ma ka tugevat teoreetilist tausta. Kütust ning masinat säästva sõidustiili õpetamine ongi  just see koht, kus ma saan mõlemad huvid ühendada,” ütleb Kuivkaev.

Koolitaja amet õpetab enesekindlust.

Töö koolitajana on andud Kuivkaevule ta enda hinnangul ääretult palju enesekindlust, valmidust rahvahulkade ees esineda. „Kui meenutan oma esimesi koolitusi suure saali ees, ei meenu midagi head. Sisepinge oli kõrge. Teadsin ja tunnetasin, et minu ees istub saalitäis professionaale, kellest suur enamus teab väga hästi, mida ja miks ta teeb. Nad ei oodanud minult autojuhtimise algkursust. Nad ootasid midagi, mida nad seni ei teadnud!” meenutab Kuivkaev, kellel on lisaks tehnilisele kõrgharidusele ka majanduslik kõrgharidus, samuti juhina töötamise kogemus.

„Sel hetkel teadsin, et pean valima taktika, ja tegema seda kiirelt. Palusin publiku seast tõsta kõigil, kes peavad end parimaks. Need, kes käed tõstsid, kutsusin endaga kaasa. Palusin neid näidata, mida ja kuidas nad roolis teevad. Seejärel tegin sama asja ise. Peale seda saabus vaikiv respekt ning rida küsimusi. Et kuidas ma seda ikka tegin,” meenutab Kuivkaev.

See oli murdepunkt, respekt oli saavutatud. “Igale publikule, igale inimesele tuleb osata läheneda, enesekindlus tuleb säilitada igal hetkel,” on Kuivkaevu veendunud seisukoht.  Täna tal iseend selles enam veenda ei tule - kogemus on andnud sedavõrd tugeva vundamendi, et ta oskab seesmist vabadust teadvustatult nautida. „See tunne, et ei ole mingit ebakindlust ja võtan kõiki ettetulevaid olukordi vabalt, koguni mänguliselt, on ülihea!”

Igal aastal koolitusel ligi 200 juhtiPraegu on Kuivkaevu vastutada nii Eesti kui ka Leedu piirkonna koolitused, kuivõrd Silberautol on esindus ka Leedus. “Need on täna minu ametlikud vastutuspiirkonnad, kuid kui tuleb tehasest tellimus mõnesse riiki, kus arvatakse just mind hakkama saavat, siis pean sellega arvestama,” sõnab ta.

Koolitada tuleb aastas ligikaudu 200 autojuhti. “Sageli eeldatakse, et paremini enam ei saa, et kõik tehnilised võimalused on lõpuni ära kasutatud,” ütleb Kuivkaev. “Kuid reegel on, et alati on midagi parandada, alati saab paremini!”

Kuivkaev on ka ise pannud proovile autode võimed, millega ta õpetab teisi sõitma. Aasta eest käis ta koos Silberauto tiimiga Audru ringrajal. Seal pani ta proovile 2012. aastal Euroopa aasta veokiks valitud Mercedes-Benz Actrose ja tänavu Eesti aasta auto tiitli pälvinud Mercedes-Benz A-klassi sõiduki. Toona veel ametlikult avamata Audru ringrajal vaadati, kuidas käituvad autod kurvis.

“Taoline võrdlusmoment näitas, kuidas Mercedes-Benzi pesamuna suudab kurvides vastu seista ühele suuremale veokile. Katsetasime, mis juhtub, kui kummagi autoga märjal ringrajal gaas täielikult põhja vajutada,” räägib Kuivkaev.Ta lisab, et toona sai sõidetud veoautode mitteametlik ringirekord Audrus. “Kui ma ei eksi, püsib see veel tänaseni,” muigab ta.

Aivar Kuivkaevsündinud 1964Silberauto sõidukoolituse projektijuht aastast 2001, Daimler AG sertifitseeritud sõidukoolitajaEnne seda ligi 15 aastat transpordisektoris, mh juhtis Tänavapuhastuse ASiKahekordne kõrgharidus – tehniline ja majanduslik