Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Logistika. Vargad murravad veokitesse

16. juuli 2014, 00:00

Veokite ärandamine koos kaubaga on pigem harv nähtus, aga kaupa varastatakse veokitest üha sagedamini ja üllatavates riikides.

Vargusjuhtumid rahvusvahelistel autovedudel on viimasel kolmel aastal kasvanud, ütles Salva Kindlustuse transpordikindlustuse osakonna juhataja Hannes Olbrei. Kindlustusfirmadele on viimasel aastal laekunud ligi 30% rohkem teated vargusjuhtumitest. Ida-Euroopas on varguste hulk samal tasemel püsinud, aga kasvutrendis on üllatuslikult Skandinaavia, eesotsas Rootsiga.

Palju vargusi on ka Venemaal, maha ei jää Poola, Leedu, Läti, Prantsusmaa ja Itaalia, loetles ERGO varakahjude käsitleja Sergei Klenovski.

Vargus võib ärile kriipsu peale tõmmata. Vedajate sõnul muutuvad vargad aina jultunumaks. Seda kinnitas ka veofirma K.Trans Pluss juhatuse liige Andrei Žilkin. Kuu aega tagasi varastati tema veokist kaup Moskvas – veok jõudis õhtul hilja lattu, kuid territooriumile seda ei lastud. Auto jäi ööseks värava taha seisma ning kui veokijuht öösel kopsimise peale ärkas ja kabiinist välja tuli, nägi ta, kuidas neli meest kaupa oma sõidukisse laevad.

Kui vargad nägid, et juht helistab politseisse, sõitsid nad minema. Veoki külmiku lukk oli lõhutud ja kolm tonni kaupa kadunud.

Žilkin kahtlustab, et keegi ütles varastele, kust autot leida. “Politsei algatas menetluse, kuid nad ei pruugi kaupa leida. Õnneks tuli kindlustusfirma meile vastu ja maksis kindlustushüvitise välja, kuigi tegemist on kaheti tõlgendatava juhtumiga. Vastasel korral oleksime sunnitud kaaluma tegevuse lõpetamist. Hea, et kaup oli lahti tollitud, muidu oleks probleeme veel tolliga,” ütles ta.

Žilkin nentis, et 15 tegevusaasta jooksul oli firma vaid pisivargustega kokku puutunud. “Ma ei osanud isegi ette kujutada, et midagi sellist võib juhtuda,” lausus ta.

Pihta pannakse öösel ja parklates. Veoste vargus teedel on terav probleem, millega puutuvad kokku isegi kogenud vedajad, nentis veofirma Jupiter Pluss direktor Jevgeni Sidorov. “Veokitesse murtakse sisse umbes 4–5 korda aastas,” ütles ta.

Reeglina ei anna lukkude paigaldus, uste, külmikute ja konteinerite tugevdamine mingit tulemust – kogenud vargad saavad kõigest jagu. Varastavad nii üksikisikud kui ka organiseeritud grupid, näiteks võib veoki kinni pidada liikluspolitsei ja kuni juht politseiga vestleb, jõuavad vargad osa kaupa veokist ära viia. “Kord sõitis öösel keegi liikumise ajal tuledeta autoga veoki taha, haakis ennast selle külge ja varastas kaubaalusetäie šokolaadi,” tõi Sidorov näite.

Enamasti varastatakse aga siis, kui autojuht puhkab, näiteks öösel. Siis lõigatakse haagise kate puruks ja võetakse osa kaupa. “Hea, kui ainult lõikavad tentkatte läbi, jättes tolliplommi terveks,” märkis ta.

Veofirmale on plommi kadumine tõeline katastroof – isegi kaubavargus ei ole nii hull, kuna üldjuhul sõlmivad vedajad CMR-kindlustuse ja kindlustusfirmad hüvitavad varastatud kauba maksumuse.

  • Kahju kasvas kordades

Venemaal tuleb varguse avastamisel pöörduda politseisse ja lähimasse tollipunkti. Politsei tuleb enamasti sündmus­kohale, aga toll mitte – seega tuleb sinna ise sõita.

Veofirma Jupiter Pluss direktor Jevgeni Sidorov rääkis, et kord varastati firma koormast Venemaal kaks kasti lokirulle ja kast kamme, kahju oli umbes 15 eurot. Veokijuht sõitis tollipunkti, kus kulus üheksa päeva. “Klient karjus telefonitsi hääle kähedaks, et oleme halb veofirma,” ütles Sidorov. Juht elas kogu aja autos, oma WCsse toll teda ei lasknud, pesemas tuli käia 40 minuti kaugusel linnas. Juurdluse lõpus sai veokijuht plommi kaotamise eest trahvi 106 eurot, seejärel algatati menetlus vedaja suhtes kauba kaotamise eest, mis saadeti tollile (trahv kuni 8500 eurot).

Kaup laaditi peale alles pärast kõikide kulude tasumist – kauba hoidmine, ülelugemine, laadimine ehk veel 360 eurot. Järgnes kohtuskäimine tolliga.

 

Tasub teada

  • Mida teha, et vargus ei halvaks?

Parem karta, kui kahetseda. Varguseohtu aitab vähendada paar lihtsat reeglit: vali hoolsamini parkimiskohti, väldi tundmatuid parklaid ja ­eelista rahvusvahelise maanteetranspordi liidu soovitatud parklaid. Ära jäta sõidukit pikaks ajaks järelevalveta.
Mehitatud valvega parklaid on vähe, kuid teatud kaupade vedamisel on neid vältimatult vajalik kasutada.   

Tuleb ette näha kõiki riske. Vedaja peab olema teadlik kõigist veol esinevatest riskidest,  autojuhte informeerima ja tegema koostööd kõigi partneritega, et leida kõige turvalisem transpordiviis. Teatud vedudeks tuleks kasutada turvalisemat haagisetüüpi, kinnist veokasti.

Vedaja vastutuse kindlustamine ei taga veel midagi. Varguse korral esitab kauba omanik nõude vedajale, kelle vastutus on aga piiratud ­CMRiga (rahvusvahelise auto­kaubaveo lepingu konventsiooniga) ning kahju hüvitamise piirangu olemasolu on kaubaomanikule tihti tõeline üllatus.
Ka kõigi reeglite järgi vormistatud CMR kindlustus ei taga hüvitist kaduma läinud kauba eest.

Iga kadu ei too hüvitist. Kindlustusjuhtumiks ei loeta mitte igat kaubale tekitatud kahju, vaid ainult seda, mis tekkis vedaja süül. Näiteks kui veokijuht ei kasutanud puhkamiseks ettenähtud parklat ning kurjategijad lõikasid katki haagise katte ja varastasid osa kaubast, on tegemist kindlustusjuhtumiga. Kui aga veokijuht tegutses nõuete järgi, kuid teda ründasid kurjategijad ja ta sai ise ka kannatada, siis seda kindlustusjuhtumiks ei peeta.

Kalli kauba hüvituseks jääb väheks. Kindlustuse korral on vastutuse määr piiratud konventsiooniga ega ületa 8,33 SDRi (tingühik, võrdub 10 euroga).
Kui kauba kaal on 20 tonni, siis maksimaalne võimalik hüvitis täieliku hävimise korral on umbkaudu 200 000 eurot, sõltumata saatelehel toodud hinnast. Vahe on kaubaomaniku peavalu. Suhted vedajaga saavad rikutud, edaspidise koostöö võib unustada.  Kauba omanikul tasub kaup eraldi kindlustada.
Allikas: Kominsur Insurance Broker, ERGO Kindlustus, Salva Kindlustus

 

 

Kommentaar

  • Kontrolli hoolikalt, kellega äri ajad

Pleg Solovjov, O.S. Transpordi juhatuse liige

Suurem osa parklaid kauba eest ei vastuta. Nad väidavad, et nende vastutus piirdub autoga, aga auto on ju alles.
Transpordiäris mängib peamist rolli veokijuht. Mida sa ka ei teeks, kui juht peatub, kus iganes, ja võtab peale suvalisi isikuid, ei garanteeri keegi kauba säilivust. Tuleb hoolikalt kontrollida äripartnereid.
Samuti tasub hoida keel hammaste taga. Näiteks ei sõida ma läbi selle piiripunkti, mida mulle tungivalt soovitatakse, ei helista teatega, et auto ületas piiri. Helistan, kui veok jõuab kohale.


  • Kurjategijad esinevad vedajana

Vladislav Litvinov, Europiir Logisticsi juhataja

Mõnikord esinevad kurjategijad transpordifirmana, saates sulle võltskindlustuse.
Kord pidime nende õnge minema, kuid helistasime kindlustusfirmasse ja selgus, et sellist poliisi ei ole olemas. Hiljem saime teada, et keegi ikkagi langes sellise “vedaja” ohvriks ja otsis oma laadungiga autot taga.


  • Pigem maksan rohkem

Aleksandr Kanevski, ASi Roolid juhataja

Annan alati juhtidele raha, et nad tangiks normaalsetes tanklates ja peatuksid tasulistes veokitele mõeldud parklates.
Paljud vedajad hoiavad selle pealt kokku. Parem on maksta ja magada rahulikult.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. July 2014, 21:13
Otsi:

Ava täpsem otsing