Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hobi. Koorilaul õpetab teistega arvestama

18. juuli 2014, 00:00

Koorilaul annab peale suurte emotsioonide ka suraka adrenaliini.

Äsja lõppenud laulupeol osales rekordiline hulk lauljaid ehk üle 33 000. Kui tahta järgmisel korral teistega koos laulukaare all puudutusi ja muud ülevat kogeda, tasub juba praegu selle nimel tegutsema hakata ning sobiv koor välja valida. Hääleseade nõuab aega, kuid järgmiseks suurpeoks on võimalik tulemusteni jõuda.

Sõltuvus parimas mõttes. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori president Guido Kaasik usub, et küllap kooris laulmine ongi parimas mõttes sõltuvus. “Heade asjaolude kokkulangemisel on võimalik seda joovastust taasluua kooriproovis,” kinnitab ta, lisades et koorilauljale tuleb laulu­pidu niimoodi igasse proovi kaasa – tuli lõõmab kogu aeg.

Kaasik on tehnikaülikooli koori ridades laulnud alates 1988. aastast ning on sellest ajast osalenud ka laulupidudel. “Ma ei ole selle ala spetsialist, aga mulle tundub, et koorilaul ja sellega kaasnevad füüsilised ja mentaalsed vibratsioonid vallandavad inimestes sellised keemilised reaktsioonid, mis toodavad mõnuaineid,” selgitab Kaasik seda, mis koorilaul talle on andnud. “Öeldakse ju, et sipelgad jooksid ühe või teise laulu ajal mööda selga.”

Saab korraliku koormuse. Kooris laulmine on Kaasiku sõnul spetsiifiline füüsiline tegevus, mille komponendid on dirigendi, kaaslauljate ja noodi jälgimine ning hingamise, häälepaelte ja emotsioonide juhtimine.

“Kooris laulmine nõuab nii suurt meelte koordineeritud koostööd, et ei võimalda samal ajal millegi muuga tegeleda,” leiab ta. “See annab ajule ja muudele tajudele väga head puhkust tööstressist, aga ka stressist laiemalt.”

Kaasikule tundub, et see mõjub tervisele väga hästi. Ta kinnitab ka, et teiste lauljatega arvestamine laulmise ajal õpetab väga hästi meeskonnatööd ja parandab iga laulja arusaama isiklikust vastutusest ühises tulemuses.

Laulupeoks tuleb harjutada. Laulupeol käis Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ka sel aastal. “Laulupeole said koori tegevliikmed, kes osalevad aktiivselt koori muusikalises tegevuses,” ütleb Kaasik, kinnitades, et neil peetakse muusikalist taset väga oluliseks. “Kui ikka proovides ei käi, siis on üsna ebatõenäoline, et suudad laval soovitud tasemel etteaste sooritada,” on Kaasik veendunud.

Kaasiku sõnul saavad Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori liikmeteks kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased ja õppejõud. “Igal sügisel liitub meie kooriga 8 kuni 10 tehnikaülikooli esmakursuslast,” jutustab ta.

Kandideerijaid on rohkem, aga elu teeb korrektuure ja mitte kõik ei ole valmis kooris nõutud intensiivsusega oma vaba aega koorilauluharrastusele pühendama.

Noodilugemise saab koos selgeks. “Meie repertuaari maht ja vahetumise kiirus eeldab lauljalt head nooditundmist,” ütleb Kaasik. “Nii ongi iseloomulik, et meie koori uus liige on enamasti õppinud lastemuusikakoolis ning reeglina valdab ka mõnda muusikainstrumenti heal tasemel.”

Ta märgib aga, et siiski on ka siin erinevat praktikat ja paljud väga head laulumehed on noodikirja just kooris ära õppinud. Lauluoskuse lihvimiseks tehakse kooris regulaarselt hääleseadet, millest on abi nii noorlauljatel kui ka vanematel kooriliikmetel.

Ehkki koorilaul on Kaasiku sõnul pikk ja regulaarset treeningut nõudev protsess, on võimalik ka paari aastaga häid tulemusi näidata, kui sihikule võtta näiteks järgmine laulupidu.

Tubli annus adrenaliini. Tartu Akadeemilise Meeskoori president, Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop alustas laulmisega juba koolis mudilas- ja poistekooris ja liitus TAMiga 1983. aastal Tartusse õppima minnes. Koorilaul annab tema sõnul eelkõige võimaluse oma andeid realiseerida, sest igapäevaelus ja töös ei lähe musikaalsust ju otseselt vaja. “Lisaks annab ta rohkesti elamusi, emotsionaalseid ja kunstilisi,” märgib Viltrop. “Olles kontsertkoori liige, siis kontserdilavalt saab ka korraliku annuse adrenaliini.”

Viltropi sõnul on koor üks mõnus seltskond, kus inimestel on sarnased huvid, kuid koos on palju erinevaid tüüpe. Seega saab sealt kindlasti ka sotsiaalseid elamusi. “Koori reisid on palju enamat kui tavalised turismi- või puhkusereisid,” kinnitab Viltrop. “Tihti näed seal selliseid tahke külastatava maa eluolust, mis jääb tavaturistile kättesaamatuks.”

 

Tasub teada

  • Hõbekõri ei pea olema

mida peab teadma, kui soovid liituda
laulukooriga

1. Infot tasub ise otsida. Paljudel kooridel on kodulehed ja uute lauljate vastuvõtmisest antakse avalikult teada, sageli ajakirjanduse kaudu. Nii et tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Kindlasti teab igaüks kedagi, kes laulab kooris, või teab kedagi, kes teab kedagi, kes laulab kooris. Tuleb inimestega rääkida.
2. Igal kooril oma eesmärk. Koore on Eestis igale maitsele, neil on erinevad eesmärgid ja ambitsioonid. On selliseid, kus peamine on seltskondlik kooskäimine ja tähtsaim ülesastumine üldlaulupidu. Rohkesti on ka koore, mis on seadnud kõrgemaid kunstilisi eesmärke. Seal on suurem tähtsus lauluharjutustel ja eeldatakse lauljatelt suuremat pühendumist ja võimekust. On harrastajate koore, kus lauljad on kõik nooditundjad.
3. Elementaarse oskusega saab punti. Enamasti piisab kooris laulmiseks viisipidamisest ja elementaarsest noodikirja lugemise oskusest. Koorilaulja ei pea ilmtingimata olema hõbekõri, ehkki see kahjuks ei tule. Kooris ei tohi enamasti keegi liiga välja kosta, mis tähendab, et hõbekõrid peavad end kohandama koori üldise võimekusega. Samas sunnib hõbekõri olemasolu teisi endast rohkem andma ja nii sünnibki ühistööna midagi enamat, kui igaüks üksinda suudaks.

Allikas: Arvo Viltrop

 

Taust

  • Uued liikmed on nõutud

rahvakultuuri harrastajad 2012. aasta andmetel

Kollektiive ligi 5000, enim oli laulukoore ja rahvatantsurühmi.
Koorilaulu harrastas üle 40 100 inimese ehk enam kui pooled, ligi 21 000 tegeles rahva­tantsuga.
Naisi 70%.
Paljud tegutsevad mitmes kollektiivis, see näitab harrastajate aktiivsust, aga ka nõudlust uute liikmete järele. Üle 6% lauluharrastajatest laulab mitmes kooris või ansamblis.

Allikas: Statistikaamet

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. July 2014, 21:26
Otsi:

Ava täpsem otsing