Swedbanki kasum näitab suurt mõju

Aasta varem oli Swedbanki kasum 84,1 miljonit eurot. Panga teatel oli langus peamiselt tingitud tulumaksureservi loomisest ja väiksemast laenukahjude eraldiste vähenemisest. Venemaal ja Ukrainas toimuv tulemustele mõju ei avaldanud.

„Swedbanki äritulemused olid teises kvartalis stabiilsed. Hoolimata majanduse negatiivsest reaalkasvust, näeme eelmise aastaga samaväärset majanduslikku aktiivsust nii ettevõtjate kui ka eraisikute seas,“ kommenteeris Swedbanki Eesti üksuse juht Priit Perens pressiteate vahendusel.

„Eraisikute poolel on iseäranis suurenenud huvi tarbimislaenude vastu, ent ka kinnisvara soetamiseks kasutatakse laenuraha enam kui eelmisel aastal. Ka ettevõtete huvi finantseerimise vastu on kasvanud. Viimane aasta on kaasa toonud päris tempoka palgakasvu, mis omakorda elavdab sisetarbimist. Ehkki palkade kasv on majapidamiste jaoks teretulnud, tähendab pikaajaline palgasurve ettevõtete jaoks võimalikke probleeme tootlikkuse ja konkurentsivõimega,“ selgitas Perens.

Tema sõnul on Eesti parimaks pikaajaliseks kasvumootoriks eksport ning seega on tootmisettevõtete valmidus palgasurve olukorras tootlikkuse suurendamiseks täiendavaid investeeringuid teha igati positiivne.

Alates sellest aastast rakendab Swedbank Balti riikides teenitud kasumi jaotamisel uusi põhimõtteid. Nüüdsest maksab pank 60% jooksva aasta kasumist dividendideks. Kuna Eestis maksustatakse kasum alles selle jaotamisel, siis kajastatakse jaotatava kasumiga seotud tulumaks praegu, kuigi see tuleb tasuda 2015. aasta esimeses kvartalis.

2014. aasta esimesel poolaastal moodustas edasilükkunud tulumaks  11,8 miljonit eurot. Lisaks tasusid panga Eesti tütarettevõtted Swedbank P&C Insurance AS ja Swedbank Life Insurance AS Swedbank AS-ile makstud dividendidelt teises kvartalis tulumaksu 4,6 miljonit eurot.

2014. aasta esimesel poolaastal jäi laenumaht 2013. aasta sama perioodiga võrreldes samaks. Selle peamiseks põhjuseks oli ettevõtetele antavate uute laenude mahu vähenemine aasta algul. Teises kvartalis kasvasid nii eraisikute kui ka ettevõtete laenud. Laenuportfelli suuruseks Eestis oli 2014. aasta teise kvartali lõpul 6 076 miljonit eurot.

Hoiuste maht kasvas 2014. aasta esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5%. Suurenesid nii ettevõtete kui ka eraisikute hoiused. Hoiuste maht oli 2014. aasta teise kvartali lõpul 5 714 miljonit eurot. Laenude ja hoiuste suhtarv vähenes 106,3 protsendile (2013. aasta teises kvartalis 111,7 %).

Laenukahjude eraldised vähenesid 2014. aasta esimesel poolaastal 3,8 miljoni euro võrra (2013. aasta esimesel poolaastal 10,5 miljonit eurot). Probleemsete laenude maht jätkas Eestis 2014. aasta esimesel poolel vähenemist ja moodustas teise kvartali lõpul 142 miljonit eurot (2013. aasta teise kvartali lõpul 209 miljonit eurot). Krediidikvaliteet on tõusnud heale tasemele ning seetõttu oli 2014. aastal probleemsete laenude mahu kahanemine kahe varasema aastaga võrreldes üsna tagasihoidlik.

Swedbanki Eesti üksuse kogutulud moodustasid 2014. aasta esimesel poolaastal 142,5 miljonit eurot ja kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13 protsenti. Puhas intressitulu kasvas aastavõrdluses 18 protsenti. Suurenenud hoiusemahud ja kõrgemad Euribori määrad mõjutasid puhast intressitulu positiivselt. Puhas intressitulu moodustas 2014. aasta esimesel poolaastal 91,3 miljonit eurot.

Puhas teenustasutulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5% ja moodustas 2014. aasta esimesel poolaastal 34,2 miljonit eurot. Kasvu tõi peamiselt klientide suurem aktiivsus.

Kulud vähenesid 2014. aasta esimesel poolaastal aastavõrdluses 0,6 protsenti, moodustades 52 miljonit eurot. See oli peamiselt tingitud tööjõukulude  ja rendikulude vähenemisest. Kulu-tulu suhe oli 36,5% (2013. aasta esimese poolaasta lõpul 41,7%).

Autor: 1321-aripaev