Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edukad käsitöölised
2012. aasta suvel loodud Advokaadibüroo Rask ühe asutaja Ramon Raski sõnul oli aeg küps isikliku büroo loomiseks.
Advokaadibürood ei erine üksteisest millegi muu kui suhtumise poolest töösse, märkis Rask ja lisas, et advokaadi amet ei ole töösturi, investori või suurettevõtja amet, vaid see on käsitöölise amet.
“Nii nagu igas käsitööliste tsunftis on rollijaotus, nii on ka büroo tasandil töösse suhtumise defineerimisel oluline, et esitöölised oleksid tahet täis ja ise suutelised seda tööd tegema. Meile meeldib see töö ja tahame seda teha. See ongi meie nišš,” räägib Rask.
Eelmisel aastal oli Advokaadibüroo Rask käive 599 317 eurot ja kasum 232 185 eurot.
“Olen eelmise aastaga väga rahul. Nõustasime keskmiselt kaks omandamis- ja ülevõtmistehingut kuus, millest kõige rohkem avalikku tähelepanu pälvisid vast Bauhofi, MyFitnessi ja Pärnu Sadama omandamise tehingud,” ütleb Rask.
“2013. aasta oli ka kohtuvaidluste vallas hea aasta, samas olen piisavalt umbusklik, et mitte ühe või teise võidu juures trummipõrinat teha,” lisab ta.
Advokaadibüroo Rask omanikud on ka uustulnukatena Äripäeva koostatud advokaatide dividendide edetabelis 64. kohal, mõlemad partnerid teenisid eelmisel aastal 50 000 eurot dividende. “Meil ei ole dividendipoliitikat. On omanikutulu, mida igaüks kasutab oma äranägemise järgi,” tõdeb Rask.
Ettevõtte teine partner on Tarmo Peterson, kelle Rask valis kahel põhjusel. “Esiteks, meil on sarnane suhtumine töösse. Teiseks, Tarmo on üks andekamaid Eesti noorema põlvkonna advokaate,” märgib Rask. Sel aastal liitus bürooga ka Ramoni isa, endine riigikohtu esimees Märt Rask.
Ka see aasta on Advokaadibüroole Rask olnud edukas, kuna tehingute ja vaidluste arv on kasvutrendis. Augustis-septembris peaks uksed avama büroo Tartu kontor.
“Üks projekt, mis seondub meie kahe-kolme aasta eesmärkidega, on seotud õigusabi kättesaadavusega kõikidele ühiskonnakihtidele,” räägib Rask. Nad on oma büroos otsustanud, et iga noor advokaat peaks ära tegema teatud hulga riigi ¬õigusabi tunde. “Veel aastaid tagasi oli noortel advokaatidel see lausa kohustuslik, praegu enam mitte. Arvan, et selle kogemuse saamine on hädavajalik, et seda elukutset mõista,” märgib Rask.
Autor: Alyona Stadnik, Aivar Hundimägi
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.