Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Putini tõehetk

21. juuli 2014, 00:00

Venemaa presidendil Vladimir Putinil on viimane aeg näidata, et ta tõesti tahab aidata olukorrale Ukrainas lahendust leida.

Kui Venemaa Ukrainas kurssi ei muuda, tuleb käiku lasta karmimad majandussanktsioonid. Nii võib kokku võtta lääneriikide valitsusjuhtide nädalavahetuse (telefoni)diplomaatia sisu.

Läinud neljapäeval toimunud lennukatastroofi paigast tulnud teadetel ei saanud väliseksperdid ja vaatlejad mitu päeva sündmuskohale vaba juurdepääsu. Tööd sai teha vaid mõned tunnid, piiratud alal ning relvastatud võitlejate meelevallas. Katastroofipaiga puutumatust ei tagatud – laupäeval süüdistas Ukraina valitsus separatiste tõestusmaterjali tahtlikus hävitamises. Osa surnukehi toimetati tundmatute ekspertide lahata ning purunenud lennuki tükke toimetati sündmuskohalt minema.

“See ei ole aktsepteeritav,” taunis ka USA välisministeerium.

Cameron taunib Euroopa ettevaatlikkust. Nädalavahetusel telefonitsi vestelnud Suurbritannia peaminister David Cameron ja Hollandi peaminister Mark Rutte olid ühte meelt, et Euroopa Liit peab Venemaa suhtes teistsuguse hoiaku võtma, kui leiab kinnitust, et reisilennuki tulistasid alla venemeelsed separatistid, teavitas vestlusest Cameroni büroo. Hukkunud 298 inimesest olid 192 Hollandi ja 10 Briti kodanikud.

“Kui see nii on, siis ei saa olla kaheti mõistmist, mida see tähendab: see on otsene tagajärg, et Venemaa destabiliseerib suveräänset riiki, rikub selle territoriaalset terviklikkust, toetab kõrilõikajatest separatiste, õpetab neid välja ja varustab relvadega,” kirjutas Cameron nädalavahetusel ajalehes Sunday Times avaldatud arvamusartiklis.

Selles kritiseeris ta teravalt nii Moskvat kui ka lääneriike, mis oma ärihuve esikohale seades pole Venemaale piisavalt jõuliselt vastu astunud.

“Liiga kaua on liiga mitmed Euroopa riigid tõrkunud reageerimast sellele, mis Ida-Ukrainas toimub,” taunis Cameron, märkides, et läinud nädalal toimunud Ülemkogu, kus otsustati sanktsioone küll karmistada, ei olnud selles suhtes erand.

Samas peaks just Euroopa oma ajaloost hästi teadma, kuhu see viib, kui suurtel riikidel lastakse karistamatult väiksemate üle võimutseda.

“Kui president Putin oma hoiakut Ukraina suhtes ei muuda, tuleb Euroopal ja lääneriikidel muuta fundamentaalselt oma hoiakut Venemaa suhtes,” kirjutas Cameron, märkides, et  Venemaale on juurdepääs Euroopa turgudele, kapitalile ja oskusteabele vägagi oluline.

Homme arutavad Euroopa Liidu välisministrid detailsemalt uusi sanktsioone, milles ELi liidrid läinud nädalal kokku leppisid. Cameroni büroo vahendas, et Briti peaminister on Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuhtidega kokku leppinud, et Euroopa peab juba homsel kohtumisel valmis olema sanktsioone karmistama.

Samas ei ole märki, et näiteks karmimaid sanktsioone vastustanud Itaalia oleks vahepeal oma suhtumist muutnud. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles nädalavahetusel, et esmalt tuleb välja selgitada, mis täpselt juhtus. Lahendus saab olla vaid diplomaatiline. Merkeli vestluses Putiniga nõustus viimane rahvusvahelise juurdluse ning sõltumatu komisjoni moodustamisega.

Putinil viimane võimalus. Putiniga oli “intensiivne” telefonikõne ka Hollandi peaministril Mark Ruttel. “Ma ütlesin talle, et tal on viimane võimalus maailmale näidata, et ta tahab aidata,” vahendas agentuur Bloomberg. Rutte oli sügavalt šokeeritud katastroofipaigas valitsevast kaosest ja surnukehade kohtlemisest. Hollandi pangad aga kiirustasid meetmeid rakendama, et takistada hukkunute pangakaartide kuritarvitamist.

Austraalia peaminister Tony Abbott ütles nädalavahetusel, et kui Venemaa juurdlusele kaasa ei aita, üritab ta blokeerida Vladimir Putini osalemise novembris G20 riikide tippkohtumisel.

USA president Barack Obama ütles reedel, et katastroof on kõhklevale Euroopale äratuskellaks.

“See on kindlasti äratuskellaks nii Euroopale kui kogu maailmale, et Ida-Ukrainas teravneval konfliktil on tagajärjed, seda ei saa lokaliseerida ega vaos hoida,” ütles Obama. Presidendi sõnul on USA valmis  uuteks sanktsioonideks.

Vastukäiguna USA sanktsioonidele kehtestas Moskva nädalavahetusel viisakeelu 12 ameeriklasele. Samal ajal kutsus president Vladimir Putin separatiste üles välisekspertidega lennukatastroofi ­uurimiseks koostööd tegema.

  • Tõendeid koguneb

Ukraina võimud avalikustasid nädalavahetusel fotod, mis väidetavalt tõestavad, et Ukraina separatistidel olid olemas raketid reisilennuki allatulistamiseks. Samuti näitavad fotod rakettide toimetamist katastroofi järel üle piiri tagasi Venemaale.

Teleintervjuus NBC-le kinnitas eile ka USA välisminister John Kerry, et hulk kaudseid tõendeid viitab Venemaa päritolu raketile.

“Kaudseid tõendeid on tavatult palju,” ütles Kerry. “Meil on raketi väljatulistamise kujutis, teame trajektoori, teame, kust see tuli, teame ajastust.”

“See on Putini ja Venemaa tõehetk,” ütles Kerry. “Venemaa peab tõestama, et ta tõesti on heade kavatsustega, kui selliseid tõendeid veel on, mis puudutavad soovi sõnad tegudeks teha.”

Reedel ütles USA president Barack Obama, et USA info näitab, et lennuk tulistati alla maa- õhk tüüpi raketiga, mis lasti välja Venemaa toetatud separatistide kontrolli all olevalt maa-alalt.

Obama taunis Venemaa relvatarneid ja toetust separatistidele ning Venemaa ilmset soovimatust aidata kaasa pingete leevendamisele Ukrainas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. July 2014, 19:16
Otsi:

Ava täpsem otsing