Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saarlane Soomes

    Üheksa aastat tagasi Saaremaal soomlaste suvilate renoveerimisega alustanud Muhumaa ehitusfirma OÜ Trajali koduturuks on juba aastaid olnud hoopis Helsingi ja selle lähiümbrus.

    Järjepidev ja kvaliteetne töö teisel pool Soome lahte on andnud Trajali arengule tubli hoo – firma jõudis tänavuses kiiresti arenevate ettevõtete ehk gasellfirmade TOPis 514. kohale. Aastatel 2010–2012 kasvas ärikasum 3,20 ja käive 2,17 korda.
    Trajali omaniku ja juhi Kaino Traumanniga on võimalik kohtuda tema kodus Orissaares vaid nädalavahetusel, sest äripäeviti viibib ta Soomes, juhtides mitut ehitusobjekti ja korraldades 15 eestlasest töömehe eluolu. Energilise oleku ja jutuga Traumanni kuulates jääb kõrvu üks omapärane sõna, millega ta iseloomustab oma tegutsemist. Ta räägib, kuidas ta on üksinda mürranud Saaremaa objektidel, koos töömeestega mürranud Soome ehitusobjektidel ja koos kaardilugejaga mürranud ralliradadel.
    “Kaino ilma tegutsemiseta olla ei saa, ta kogu aeg midagi ehitab,” sekkub köögist kohvikannuga naasev elukaaslane Elerin Mahlak. “Kaino naudib ehitamist. Kui üks asi valmis saab, siis ta juba otsib teist. Ma arvan, et ehitamine on tal geenides. Tema isa töötas ehitajana ja Kaino vennal on oma ehitusfirma.”
    Tagasilöök andis uue hoo. Traumanni osalusega OÜ Trajali alustas 2005. aastal soomlaste suvilate renoveerimisega Saaremaal. Õige pea sattus kliendiks üks soomerootslane, kellele saarlaste töö meeldis sedavõrd, et ta tegi ettepaneku tulla ehitama Rootsi. 2006. aastal sai Trajali esimese ehitustellimuse Soomes. Paar aastat hiljem tabas Trajalit tõsine tagasilöök, kui üks koostööpartner Soomes ja teine Rootsis pankrotistusid ning saarlaste väikefirmal jäi saamata kokku ligi 50 000 eurot. Ehkki kaasosanikud olid valmis Trajali tegevuse lõpetama, otsustas Traumann siiski jätkata ning ostis kompanjonide osalused välja.  “See ei olnud minu jaoks riskantne samm,” kinnitab Traumann. “Olin siis ja olen siiamaani kindel, et tänu oma kvaliteedile lööme igal pool läbi. Ma ei kartnud firma ainuomanikuks saades, et tööd ei ole.”
    Alates 2012. aastast on Trajali keskendunud vaid Soome ehitusturule. “Mitmes riigis töötamine muutus liiga kurnavaks ja kulukaks,” põhjendab Traumann. “Samuti oli Rootsis keelebarjäär liiga suur, sest rootsi keelt ma ei oska.”
    Trajali keerukamad ehitised on olnud Soomes Strömso saarel. Kuna ööbimisvõimalused saarel puudusid, ostis eramute tellija tööl käimiseks uue kaatri. “Igal hommikul 10 minutit kaatrisõitu objektile jõudmiseks ja õhtul tagasi,” meenutab Traumann. “Õnneks kuulus brigaadi üks saarlane, kellel oli mingisugunegi ettekujutus kaatriga sõitmisest. Eks algul oli päris keeruline ka õige saare ülesleidmisega.” Talvel käidi tööl lumekelgu ja ATVga.
    Mis puudutab tööasju, siis siin on Traumann äärmiselt pedantne ja planeerib kõik asjad ette. “Tulin eile Soomest ära ja jätsin poistele maha paberi, kus kõik tööd punkthaaval kirjas,” räägib ta ajakirjanikuga kohtumisel ühel juunikuu nädalavahetusel. “Ja muidugi olen ma täna hommikul juba poistega suhelnud. Ma ei saa magada, kui midagi on lahendamata või õhus ripub teadmatus.”
    Töökoormus hakkas tervisele. Traumann nendib, et eduka firma ülesehitamine ja töös hoidmine pole lihtsalt tulnud. “Mul on terviseprobleem olnud,” tunnistab ta pärast väikest pausi. “Kui mind Soomes haiglast välja kirjutati, siis arst käskis mul kõigepealt elu mõtte üles leida, sest muidu võin ma tema juurde tagasi jõuda. Arst ütles, et pean vähendama töömahtu 30 protsenti. Mis ma pean tegema? Ma ei saa ju kolmandik töömehi lahti lasta!”
    Tegelikult plaanib Traumann hoopis tegevust Soomes laiendada. “Et osaleda suurematel hangetel, tuleks arvatavasti ühineda mõne teise ettevõttega,” mõtiskleb ta. “Ma ei eita, et kui mulle kunagi tehakse hea pakkumine, siis ma hea meelega müün firma maha ja saan tegeleda asjadega, millega ma praegu tegeleda ei saa. Arvan, et kõik ettevõtjad unistavad sellest, et mingil hetkel peab palgapäev ka ju tulema.”
     
    Taust
    Mis on kiire kasvu põhjused?
    Aastatel 2010–2012 kasvas OÜ Trajali ärikasum 3,20 ja käive 2,17 korda.
    1. Ei ütle ühelegi pakkumisele ei. Alati proovitakse leida tegijad kas oma firmast või väljastpoolt. Trajali omanik Kaino Traumann tavatseb sellisel juhul helistada läbi oma tuttavad, kes teevad Soomes tööd FIEna. Kellelgi ikka on võimalik appi tulla ning töö ära teha. Trajali põhimõte on, et ükski objekt ei tohi kunagi venima jääda, sest see ei ole ei tellija ega ehitaja huvides.
    2. Keskendumine Soome ehitusturule. 2012. aastal loobus Trajali ehitustest Rootsis ning tegutseb vaid Soomes. Tänu sellele on firma ehitusmahud kasvanud väga kiiresti, näiteks 2013. aastal sisuliselt kaks korda. Firma on ehitustöödega Soomes kindlustatud vähemalt 2015. aasta suveni.
    3. Investeeringud vaid omavahendeist. Trajali ei ole oma arenguks kasutanud laene ega pankade abi. Kõik masinad ja seadmed on kohe välja ostetud, firma rendib suurtel objektidel vajadusel vaid suurt kraanat. Kuna firmal ei ole ühtegi võlga kaelas, on see aidanud üle elada raskeid aegu.
    4. Lepingud otse tellijaga. Trajali ei kasuta vahendajaid ja üritab vältida alltöövõttu.
     
    Mis on mis
    OÜ Trajali
    Asutatud 20.12.2004 Saaremaal.Tegeleb ehituse ja majutusteenuse pakkumisega.Asutajad Kaino Traumann, Mihkel Ling ja soomlane Aleksei Jakovlev. 2008. aastal ostis Kaino Traumann kaasomanikud välja.Traumann on registreerinud Rootsis firma Trajali AB ja Soomes firma Trajali OY.2005 alustas tegevust soomlaste suvilate renoveerimisega Saaremaal. Sai esimese tellimuse Rootsis.2006 sai esimese tellimuse Soomes.2012 loobus ehitusest Rootsis ja Eestis ning keskendus vaid Helsingi ehitusturule. Helsingis ja selle ümbruses on praegu ehitamisel neli eramaja ja renoveerimisel mitu korterit. Ootejärjekorras on 3 eramaja.Tänavuses Gaselli TOPis 514. kohal.
     
    Pane tähele
    Äripäeva gaselli rubriigis kirjutame kiiresti arenevatest väike­firmadest ja nende omanikest.
    Äripäeva Gaselli TOP ilmus 20. veebruaril. Lähteandmeteks olid müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010–2012. 2010. aasta käive pidi olema üle 100 € ja 2012. aasta oma alla 13 mln €. TOPi jõudistänavu 1115 ettevõtet.
     
    Loe Äripäevast
    viimati ilmunud Lood gasellettevõtetest
    “Arenenud koos koristusturuga” Lääne-Virumaa firmast OÜst Puhastusekspert 7. mai lehes.“Rehviäri veereb ludinal” Viljandi firmast OÜst Aalux Trading 20. mai lehes.“Äri, mida ei saa katsuda” Tallinna firmast OÜst Donoway Assurance 6. juuni lehes.“Reisipisik nakatas õpetaja” Võru firmast OÜst Loodusreisid 16. juuni lehes.
     
    Üks küsimus
    Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
    Kaino Traumann, OÜ Trajali omanik ja tegevjuht
    Töö kiidab tegijat. Meie moto on: kvaliteet on moes. Poisid teavad, et meie firma ei tegele poolpehmete asjadega ja keskpärase tööga. Olen alati rõhutanud, et peame teistest erinema tänu tippkvaliteetsele tööle.
     
    Kommentaar
    Vastutab saba ja sarvedega
    Mihkel Ling, OÜ Muhro juhataja, OÜ Trajali asutaja
    Kui me omal ajal Trajali asutasime, siis oli Kaino see, kes käis kõikjal kohal ja hoidis objektidel silma peal. Ta rõhus algusest peale omapoolse kontrolli ja ehituse kvaliteedi peale. Ta tundis, et just tema vastutab saba ja sarvedega kõige eest, mis Trajali ehitanud on.Väga tähtis on ka see, kuidas ta hoolitseb oma Soomes töötavate meeste eest, ta on neile üürinud korterid ja majad. Kaino on tunnistanud, et üüripindu on kallis pidada. Aga kui töömees on rahul, no see toob ju tagasi.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.