Riik koormab aruannetega

Tallink Grupp peab sel aastal esitama statistikaametile 70 aruannet, nende seas infot palkade, finantsnäitajate ja keskkonnakaitsekulutuste kohta. Ettevõtte finantsdirektori Janek Stalmeisteri sõnul on seda liiga palju.

„Aruandeid on väga palju ja kohati väga spetsiifilised oma olemuselt, mis ei ühti kuidagi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite alusel ülesehitatud raamatupidamisega. Seega tuleb statistikaametile esitatavate aruannete jaoks teha väga palju lisatööd, mis paratamatult nõuab täiendavat ressurssi ja tekitab lisakulusid,“ kommenteeris ta olukorda.

Aruanded on koormaks ka EMT avalike suhete juhi Kaja Sepa arvates. „Kahtlemata on statistikat vaja, kuid praegu tuleb tõesti kahjuks tõdeda, et erinevate aruannete esitamine on muutunud ettevõtetele päris arvestatavaks koormuseks. Usume, et vajalike andmete kogumist saaks korraldada efektiivsemalt ja ettevõtjate jaoks vähem töömahukalt,“ ütles ta.

Statoil Fuel and Retaili finantsdirektori Paavo Siimanni väitel on lihtsaid aruandeid ja raskeid aruandeid, näiteks iga-aastane EKOMAR aruanne. Siimanni sõnul võiks statistikaamet ettevõtetele teada anda, milleks statistikat täpsemalt kasutatakse.

„Kui ettevõtja teab, milliste riigi- või tegevusala juhtimist puudutavate otsuste langetamisel antud infot kasutatakse, on pühendumus aruandeid täita kindlasti suurem,” arvas ta. Efektiivsemaks võiks Siimanni sõnul muuta ka statistikaameti-poolset statistika avaldamist, sest tihtipeale on koostatud info vananenud ja ettevõtjale sellest enam kasu pole.

Raamatupidajatel ka häid sõnu. Mõned ettevõtted on siiski positiivsemad ja kiidavad statistikaameti viimaste aastate arengut. Neste Eesti pearaamatupidaja Ene Pungase väitel on aruannete arv aastate lõikes vähenenud ja tehniline tase tõusnud.

„Näiteks eelmise perioodi võrdlusandmed on juba eSTATi vormil olemas või näiteks aruanne EKOMAR, kuhu kopeeritakse näitajad aastataruandest,” ütles ta, „Kokku on aastas aruandeid küll 58, kuid kaks aruannet on igakuised, kuhu tuleb sisestada ainult kaks arvu, seega ajakulu minimaalne.” Pungase sõnul on Neste loonud ka ettevõttesisesed aruanded, mis lihtsustavad vajalike arvude leidmist.

Samas on Pungase arvates siiski jäänud mõningad statistikaameti poolsed takistused, mis segavad aruannete esitamist. „Tihti pole võimalik siseneda eSTATi keskkonda või see on aeglane ning seetõttu ajakulu suurem,” ütles Neste pearaamatupidaja.

Eestis käibelt suurima ettevõtte Ericsson Eesti pearaamatupidaja Ülle Ikart leiab, et kõige suurem ajakulu tuleb pigem aruannete sisust, mitte hulgast. „Osa infot nõutakse topelt erinevatel vormidel ja neid on aeganõudev täita,” ütles Ikart. Aruannete arvu kohta jäi ta neutraalseks. „Need tulevad ilmselt Eesti riigi vajadustest,” leidis ta.

Amet püüab olla ettevõtjasõbralik. Statistikaameti peadirektori Andres Oopkaupi sõnul on amet statistikat vajavate riiklike asutuste soovide vahendaja. Aruannete arv sõltub seega asutuste nõudmistest. „See ei tule meie enda peast, vaid sellest, mida ministeeriumid soovivad,“ ütles Oopkaup.

Oopkaupi väitel töötatakse põhimõttega, et ettevõtjate käest üritatakse võimalikult vähe küsida ja võtta võimalikult palju andmeid erinevatest registritest, mis juba olemas on. Praegu kasutatakse 40% aruannete puhul registriandmeid. „Samas pole aga kõiki numbreid küsimata võimalik saada,“ märkis Oopkaup, „Näiteks soovitakse teada, kui paljud inimesed teatud ettevõttes internetti kasutavad. Seda on võimatu küsimata teada. Seega jääb alati midagi, mida me eraldi küsima peame.“

Samas avaldas Oopkaup lootust, et tulevikus väheneb ettevõtjatelt nõutud aruannete arv veelgi. „Teeme praegu Maksu- ja Tolliametiga koostööd, et kaotada ettevõtja jaoks ära palgaaruannete esitamine. Samuti näiteks energiaaruanded, mille jaoks vajaminevaid andmeid tahaksime tulevikus küsida Eleringilt, mitte ettevõtjalt,“ ütles ta.

eSTATi probleemidest on peadirektor teadlik ja keskkonna arendamiseks tehakse tema väitel jõupingutusi. „Oleme ükshaaval lülitanud erinevaid mooduleid välja, et leida probleem, mis teeb eSTATi nii aeglaseks,“ sõnas Oopkaup.

Ettevõtetel enda roll. Küsimusele, kas statistikat saaks kiiremini avaldada, vastab Oopkaup, et probleem on aruannete hilises esitamises. „Kui ühes sektoris ei esita isegi ainult üks suure osatähtsusega firma oma aruandeid, ei saa me statistikat valmis teha. Ma garanteerin, et kui kõik teeks seda tähtajaliselt, valmiks näiteks aastaaruannete põhine statistika kahe kuuga,“ ütles ta.

Samuti ei tea paljud, et kinnitamata aruannetest statistikaamet numbreid võtta ei saa. „Selleks, et me saaks registrite andmeid kasutada, peab firma juhatuse liikmed aruanded kinnitama. Enne seda ei saa me midagi teha,“ sõnas peadirektor.

Raha on vähe. Tulevikus plaanitakse välja arendada ka keskkond, kus firmajuhid saavad vaevata leida enda jaoks vajalikku statistikat ja võrrelda seda enda ettevõttega. „See muudaks numbrid elavaks ja annaks ettevõtjate jaoks statistikaaruannete esitamisele ka mõtte,“ arvas Oopkaup. Tema meelest oleks see ka Eesti majandusele positiivne – ettevõtjad hakkaksid otsima teiste firmade näitel kohti, kus nad saaks efektiivsemalt tegutseda.

Siiski jääb statistikaameti ambitsioonidele takistuseks raha. „Meil pole piisavalt raha, et asju täielikult ümber teha. See pole lihtsalt realistlik. Kui meil oleks rohkem investeeringute raha, siis me suudaks paremaid IT-süsteeme välja töötada“ ütles Oopkaup. Hetkel püsib lootus, et varsti saadakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt eelarvesse rohkem finantsi. Lisaks rahasüstile võiks riik panustada Oopkaupi meelest ettevõtjate jaoks ühise raamatupidamisplatvormi loomisele, mis teeks lihtsamaks nii statistikaameti kui ka ettevõtjate töö.

Mõned peavad rohkem, teised vähem. Kuigi paljude meelest on aruanded koormaks, leidub ka ettevõtteid, kes neid praktiliselt esitama ei peagi. Baltic International Trading OÜ-lt on nõutud näiteks 2014. aastaks ainult üheksa aruannet, kuigi ettevõte on käibelt Eesti suurimate hulgas. Teises ekstreemsuses on näiteks HKScan Eesti, kes peab esitama üle 100 aruande. Enamus Eestis käibelt tipus olevad firmad peavad täitma umbes 50-70 aruannet.

Ettevõtetelt, kes aruandeid tähtajaks ei esita, on statistikaametil õigus nõuda sunniraha, kuid Andres Oopkaupi sõnul seda hetkel ei tehta. „Enne peame ära lahendama eSTATi probleemid,“ sõnas ta.

-Üle 50 töötajaga ettevõtted

-Oma tegevusvaldkonnas suure osatähtsusega ettevõtted

-Igas majandussektoris teatud kriteeriumeid täitvad ettevõtted (nt põllumajanduses kasutusel olev maa-ala)

-Arvuti poolt genereeritud juhuslikku valimisse sattunud ettevõtted

-39% Eesti ettevõtetest ja asutustest esitab 2014. aastal Statistikaametile aruandeid

-2,6 aruannet esitas eelmisel aastal keskmiselt iga andmeesitaja

-1 tund ja 40 minutit kulub ettevõtetel keskmiselt iga aruande peale

-55 000 peakasutajat on hetkel eSTATil, Statistikaameti elektroonilisel andmeedastuskanalil