Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hirmud ei või kaubandus­lepingule takistuseks saada

    Eesti on oma innovaatiliste firmade ja vaba ärikeskkonnaga oodatud eestkõneleja USA ja ­Euroopa Liidu vabakaubanduskõneluste edenemiseks.

    “Me ei taha teha sama viga, mis tehti 20 aastat tagasi,” rääkis Tallinnas USA läbirääkija Thomas Fine pärast Brüsselis värskelt lõppenud kuuendat kõnelustevooru. Me ei taha, et paari­kümne aasta pärast takerduksid innovaatilised ideed ja ette­võtted taas ­vanadesse barjääridesse, nagu praegu on ajale jalgu jäänud WTO loomisel USAs ja ELis alles jäetud piirangud.
    Fine’i sõnul kohtas ta Eesti firmade ja ametnikega kõneldes entusiasmi ja optimismi uute võimaluste avanemisest.
    Eestis uut ei kardeta. “Eesti on koht, kus julgustatakse tagant uusi teenuseid ja ideid,” ütles ­Fine. Paljudes teistes Euroopa riikides annab jätkuvalt tooni hirm ja mure teemade pärast, mille majanduslik tähtsus on praeguseks vähenenud.
    “Tahame julgustada ettevõtteid ja valitsusi häält tegema, et kõneluste tulemus oleks võimalikult ambitsioonikas ja et see hääl oleks kuulda ka Brüsselis.”
    Omal ajal, kui WTO loodi, oli interneti- ja infoajastu alles lapse­kingades. “Siis ei kujutanud keegi ette, et teenuste pakkumine teisele poole maakera pole mitte üksnes võimalik, vaid et see on ka üks olulisemaid äritegevuse vorme ELi ja USA vahel,” rääkis Fine.
    Teenuste kategooriad, milles toona kokku lepiti, ei vasta praegu enam reaalsusele.
    “Peame eneselt küsima, kas me tõesti vajame veel sellist kaitset ja piiranguid nagu 1995. aastal.”
    Fine möönis, et aasta eest käima lükatud Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduskõnelused on jõudnud raskesse  faasi.
    “Lillelised ilukõned on peetud,” ütles ta. Teemad on laual väga üksikasjalikul tasemel ning tundlikud kohad on vastastikku teada antud. Üks neist on andmekaitse. “Me saame aru, et tegemist on väga tundliku teemaga, ja austame seda,” ütles Fine. “Kuid me peame leidma viisi, kuidas firmad, kel on ­õigustatult vaja piiriülest juurdepääsu elektroonilistele andmetele, selle hõlpsalt saaksid.” Kui firmad käituvad seadusi järgides, ei tohiks hirmud ärile takistuseks saada.
    Fine osutas, et ühed suured võitjad vabakaubanduslepingust oleksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kel erinevusi eri riikide reeglites kulukam järgida kui suurtel firmadel.
    Positsioonid laual. Kõneluste üheks tüliõunaks on saanud finantsteenuste valdkond, kus ­Euroopa Liit, mille pangad on USA reeglite rikkumise eest värskelt kõva trahvi saanud, tahab lepingusse kirjutada koostöö finantsasutuste reguleerimisel. Et USA eelistab koostööd muudel foorumitel, näiteks G20 riikide koostöös, on Euroopa Liit selle valdkonna praegu kõnelustelt sootuks kõrvale jätnud.
    “Ma ei saa aru, miks peaks EL selle pärast tagasi võtma kogu turule juurdepääsu reguleeriva pakkumise,” taunis Fine.
    Samuti tuleb alles selgeks vaielda, kas USA on valmis ­andma Euroopa Liidule kinnitust, et vabakaubanduslepingu jõustudes ei sea USA enam piiranguid energiakandjate ekspordile. See puudutab muu hulgas veeldatud maagaasi eksporti.
    Põlevkiviõli turulepääs. Lepingu asjus arutatakse ka nn ebakonventsionaalsete kütuste juurdepääsu Euroopa Liidu turule, mis on seotud ELi kütusekvaliteedi direktiivi ja selle rakendusmäärusega.
    See teema puudutab nii õli­liivadest toodetud kütuseid kui ka Eesti põlevkiviõli.
    Vabakaubanduslepingu kriitikud on tauninud, et Euroopa Liit toob oma ambitsioonika kliimastrateegia suurfirmade ärihuvidele ohvriks ning on algatanud toetuse kogumise nii ELi ja USA kui ka ELi ja Kanada vahelise vabakaubanduslepingu blokeerimiseks.
    Fine möönis vastasseisu ja probleeme.
    Kui vabakaubandusleping aga ükskord sõlmitakse, ei edenda see üksi ELi ja USA majandussuhteid, vaid parandab ja kujundab standardeid ka teisele riikidele, kes rahvusvahelise kaubandussüsteemiga liituvad.
    Nii on eelkõige tähtis selle kokkuleppe kvaliteet, ütles Fine. See dikteerib ka leppe valmimise aja.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.