Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kümnendik töövõtjatest saab ümbrikupalka

23. juuli 2014, 00:00

Uus töötamise register on toonud palju positiivset, aga ettevõtjad peavad riigi panust ümbrikupalga vastu võitlemisel siiski väikseks.

Umbes 11% Eesti töötajatest saab osaliselt või täielikult ümbrikupalka, ütles maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe eilsel pressikonverentsil. “Saamata jäänud maksude osakaal on 145 miljonit eurot aastas,” hindas Veermäe mustalt palga maksmise tagajärgi.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja küsitluse tulemustest selgus, et ettevõtjad hindavad ümbrikupalga osakaalu sarnaselt, nimelt leidis peaaegu 70% vastajatest, et ümbrikupalga osakaal on Eestis suurusjärgus 6–20%.

Enamik ettevõtteid pole küsitluse tulemuste põhjal siiski rahul riigi panusega ümbrikupalga vastu vastu võitlemisel – 43,6% vastas, et riik pole probleemile piisavalt tähelepanu pööranud.

Ümbrikupalga vähendamisel peetakse oluliseks relvaks uut registrit – üle 60% vastanutest leidis, et see aitab ümbrikupalga osakaalu vähendada. Ettevõtjate arvamust jagas ka Veermäe, kelle sõnul on tööandjad ümbrikupalga vähendamiseks uue töötamise registri muudatustega kaasa tulnud.

Kokku on registrisse lisandunud 51 700 isiku töötamine 16 700 tööandja poolt. Samas kuritarvitatakse võimalust registreerida töötajaid vabatahtlikkuse alusel. Veermäe sõnul suunatakse selle vastu täiendavad kontrollid.

Lisaks mainis Veermäe, et riigil tekib tänu uuele registrile töötajatest parem ülevaade. “Sellised juhtumid kindlasti vähenevad, kus inimene on ekslikult ravikindlustatud või töötuna arvel. Andmete kvaliteet on hea, ettevõtted on valmis ja meiepoolsed kontrollid käivad igapäevaselt,” ütles ta.

Suurim risk ehituses. Kõrgeima riskiga sektoriks, kus ümbrikupalga maksmise tõenäosus on suurim, peetakse ehitust. “Mis siit läbi kumab, on see, et oht on suurem nendes sektorites, kus sularaha rohkem liigub,” märkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Ehitussektorit pidasid problemaatiliseks ka ehitusettevõtted ise – 30% ehitussektoris tegutsevatest ettevõtetest leidis, et ümbrikupalga osakaal võib nende tegevusvaldkonnas olla 21–50%.

Töötamise register on ka ehitussektorisse toonud positiivseid tuuli: seal on juuli algusest registreerinud natuke üle 4000 töötaja.

Ümbrikupalga küsimise põhjused. Ettevõtted arvavad, et põhjus, miks töövõtjad ümbrikupalka tahavad, on enamjaolt tegeliku sissetuleku varjamine. “Selleks võib olla soov hoiduda kohtutäituri eest või elatisraha maksmisest,” ütles Palts. Tema sõnul soovitakse säilitada ka tööturaha ja saada eelpensioni, mis legaalsel teel palga maksmisega võimalik ei ole. Samuti tuuakse ümbrikupalga palumise põhjuseks välja soov saada suuremat palka, kui tööandja puhtalt maksta suudaks.

Küsimusele, kuidas peaks riik ümbrikupalga vastu sõdima, vastati enim, et vajalik on koostöö erinevate ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega.

Paltsi väitel on selles valdkonnas areng juba toimunud. “Tegelikult on viimaste aastate jooksul hulk erialaliite ja ettevõtjateorganisatsioone maksu- ja tolliametiga aktiivselt suhelnud ja koostööleppeid sõlminud, eelkõige teavitustöö ja informatsiooni vahetamise valdkonnas,” sõnas Palts.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. July 2014, 20:49
Otsi:

Ava täpsem otsing