Pakivedaja: olin tänavuse prognoosiga tagasihoidlik

Tanel Raig, Rivo Sarapik 22. juuli 2014, 16:05

Sagenev pakkide saatmine sunnib logistikafirmasid laienema ning nutikamaid teenuseid välja mõtlema.

Pakiveoturg kasvas esimesel poolaastal jätkuvalt kiiresti. Mahud suurenesid üle 10% ja teenuse osutajad investeerivad kasvavate mahtude teenindamisse. Kullerveoturu liider laiendab terminali.

DPD Eesti tegevjuhi Tarmo Taela sõnul jäid aasta alguse kasvud oodatust küll mõnevõrra väiksemateks, kuid poole aasta peal ületab ettevõte oma kasvuprognoose paari protsendiga, kirjutab Äripäeva 23. juuli rubriik Logistika.

Pakiterminal otsustati pikemaks ehitada pärast eelmisi jõule, kui valusa kogemuse järel otsustati, et järgmisele aastalõpu tippajale ei soovita enam sama terminali mahu ja pakisorteerimisliini pikkusega vastu minna.

Küsimustele vastab Tarmo Tael.

2011. aastal prognoosisid ühes intervjuus, et logistikasektor kasvab järgmisel kolmel aastal 8-10% aastas. DPD on kasvanud kiiremini. Miks?

Oleme alati oma kasvu prognoosinud optimistlikult rohkem kui turg kasvab, et olla turust parem. Vaadates kolmele aastale tagasi, siis on see õnnestunud.

Aga eks ma olin oma prognoosis ka liiga tagasihoidlik, sest tegelikult on ka turg kõvasti rohkem kasvanud, eriti pakiveoturg

Mis on kiire kasvu põhjused?

Veebikaubandus ja pakiautomaatide turule tulek. Viimastesse on pakkidena üle läinud ka osa kaupasid, mida varem saadeti maksikirjades.

Mis on võimaldanud DPD-l kullervedudes turuliidriks tõusta?

Oleme äriklientide seas konkurentidest populaarsem. Oleme kombineeritud tarneteenustes konkurentsivõimelisemad.

Mis on kombineeritud tarneteenus?

Näiteks kaubavedu koos dokumendi tagastuse ja lunamaksuga, kaubavedu koos isikutuvastamisega, kus teeme kauba vastuvõtja dokumendist pildi. Nendes teenustes on viimastel aastatel olnud kiire kasv. Me ei müü ainult kauba üleandmist, vaid lisaväärtusteenust. Ainult kauba üleandmise eest ei saa küsida hinda, mida saab koos lisaväärtusteenustega.

Lisaväärtusteenused muutuvad üha olulisemaks, kuna turul on toimumas ka väike muutus. Euroopa Liit on vastu võtnud direktiivi, millest tulenevalt muudeti ka meie võlaõigusseadust ja kaugmüügiettevõtetel on kohustus säilitada taasesitataval viisil tõend, et kauba tellija on kauba ikkagi tellinud. Üheks võimaluseks on võtta kauba üleandmisel kauba tellijalt allkiri, et ta on selle kauba tellinud. Telefonimüügis taasesitatavat võimalust ei ole ja ka telefonikõnede säilitamine on keerulisem ja kallim kui paberile võetud kinnitus.

Telefonimüük on push-müük ja DPD toob umbes 15% sellisest kaubast tagasi. 85% üleantud kaupa sellises müügis ei ole halb tulemus. DPD kullerile on keerulisem kaupa tagasi anda kui sellele postkontorisse lihtsalt mitte järele minna.

Veebipoodidest tellimine kasvab. See mõjutab otseselt pakiveoturu kasvu. Miks kirjutate 2013. aasta aruandes, et kasvate tänavu tagasihoidlikult?

Kuna tegime eelmise aasta lõpus väga tugeva kasvu, siis leidsime, et võrdlusbaas on juba kõrge. Oleme küll ka oma Pakipoode kõvasti surunud, kuid leiame, et sealne mahukasvu plahvatus jääb järgmisse aastasse.

Teine asi on Eesti majanduskasv, mille prognooside osas olime suhteliselt skeptilised. Selle aasta algus näitas, et mingi jahenemine oli.

Kuidas esimene poolaasta tegelikult oli, kas oli jahenemine?

Meie kasvu prognoos oli natuke üle 10%. Kuue kuu tulemustes oleme oma prognoosi mõne protsendiga ületanud. Näiteks sisemaine kaubamaht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 17%.

Käibe kasv on olnud väiksem kui pakkide arvu kasv. See tähendab, et kerge kauba osakaal on kasvanud kiiremini, mis viitab eraisikute kaubatarnete kasvule, kus on kaubad väiksemad ja kergemad.

DPD on võtnud suuna lisaks väiksele pakile laiendada ka suuremate saadetiste osakaalu, et võtta kliendilt vastu ka 1-3 aluselisi saadetisi. Eesti turul on kohta sellisele teenusele ja sellest lähtuvalt on ka meie järgmised laiendused planeeritud.

Hakkate teenust pakkuma ainult Eesti siseselt?

Esialgu üle Baltikumi, aga enne selle välja reklaamimist peab paika saama infrastruktuuri. Praegu laiendame oma terminalide võrgustiku. Selle projekti raames on plaanis välja ehitada oma Jõhvi terminal. Rakveres just avasime uue terminali, eelmisel aastal avasime Pärnus. Kuigi Jõhvis on meil ka praegu terminal olemas, plaanime sinna täiesti uue terminali ehitust, mis vastaks meie nõuetele. Olemasolevatest ei ole me leidnud, mis meie vajadustele vastaks. Ida-Eesti on väga tugeva perspektiiviga piirkond.

Millesse investeerite?

On kaks suunda. Investeerime infrastruktuuri, et muuta jaotusvõrk selliseks, et pakkuda teenust suuremas mahus ja pakkidest kuni väikeste alusteni.

Lisaks soovime pakkuda eraisikutele ajalist teenust, eesmärk on öelda kliendile tunniajase täpsusega, mis kell tuleme. See on klientidelt peamine tagasiside, et tahetakse teada, millal saadetis tuleb. Veoettevõtted teavad suhteliselt täpselt, millal ja kus autod liiguvad. Lihtsalt selle info maht on nii suur, et manuaalselt seda juhtida ei ole võimalik.

Selle eest me lisaraha ei küsi. Tahame luua selle teenusega turule uue standardi.

Kui suured on investeeringud?

Prognoosisime investeeringuid tänavu 650 000 eurot. Kõike vist ei õnnestu siiski teha. Eelmisel aastal investeerisime kõvasti vähem.

Mis eesmärgil teete Jüri terminali laiendust?

See terminal on pakiveoteenuse jaoks. Tajusime eelmise aasta jõulude ajal selle laienduse vajadust. 2014. aasta jõule me ei tahtnud enam selle terminali ja pakisorteerimisliini pikkusega vastu võtta.

Jüri terminal valmis kaks aastat tagasi, nüüd ehitate juba juppi juurde. Miks te korraga ei ehita?

Kui juurdeehitused on tehtud planeeritult, ei tule see palju kallim kui ühe korraga ehitamine. Kuna meil ei olnud selget nägemust, millal meil on juurdeehitust vaja, siis leidsime, et ei ole vaja ehitada ehku peale ressurssi juurde, et seda kütta, koristada ja valvata.

DPDl on üleval palju töökuulutusi. Kas uute inimeste otsimine on seotud pakiveomahtude kasvuga?

Kuna aasta alguses jäid kasvud planeeritust aeglasemaks, siis lükkasime natuke edasi ka planeeritud värbamisi. Aga ei ütleks, et tänavu uute töötajate värbamisel oleks midagi enneolematut. Eelmise aasta lõpus töötas firmas 90 inimest, aasta lõpuks peaks töötama 107.

Ühelt poolt on uute töökohtade loomine tingitud mahtude kasvust ja teisalt on töömaht kasvanud ka klienditeeninduses.

Mahtude kasvust tulenevalt on töömaht kasvanud terminalis, mis hõlmab kaupade käsitlemist. Samuti oleme viimasel paaril kuul vaeva näinud, et tagada klienditeeninduses klientidele kõnekindlus. Need on loomulikud kasvud - keegi peab ju pakiveoteenusele lisaväärtust andma ning samuti peab vastama klientide kõnedele.

Kuna on juurde tulnud uusi teenuseid, ei saa müügis inimesi killustada. Seetõttu oleme müügis juurde võtnud uusi inimesi, et oleks näiteks eraldi inimesed, kes müüvad eraklientide teenuseid ja kes äriklientidele. Sügise poole on meil veel müügiinimeste värbamisplaane.

Millise palgakulu kasvuga olete tänavu arvestanud ja kasvab see samas tempos nagu eelmistel aastatel?

Me ei erine väga palju turu keskmisest kasvust meie valdkonnas. Püüame kasvada natuke rohkem, aga see saab tuleneda sellest, kui inimesed iga aasta natuke rohkem. Selle aasta palgatõusud on juba ära olnud. Prognoositavalt on palgakulu kasv tänavu natuke väiksem kui oli 2013. aastal. Oleme arvestanud 11%ga. Palga lõppnumber sõltub ka ettevõtte majandustulemustest aasta lõpuks.

TASUB TEADA: Pakkide vedamise tulevik ehk milliseid teenuseid arendatakse?

1. Liigutakse üha enam paberivabale veole - dokumendid ei liigu enam paberil.

2. Rohkem võetakse kasutusele skännereid.

3. Enam tahetakse anda klientidele elektroonilisi raporteid. Arendatakse IT-lahendusi.

4. 5-10 aasta jooksul võetakse Eestis kindlasti kasutusele ka mõned elektriautod kaubavedudes, gaasiautosid näeb rohkem.

Allikas: Tarmo Tael

ÜKS KÜSIMUS: kui palju kasvasid teie ettevõtte pakiveomahud esimesel poolaastal?

Ansi Arumeel, ASi Eesti Post juhatuse liige: I poolasta on läinud plaanipäraselt, mahud on kasvanud rohkem kui 15% võrreldes 2013 aasta sama perioodiga. Kasv ei ole enam nii kiire, kui möödunud aastal, kuna eelmina aasta mõjutas turgu maksikirja muudatuse mõju. Endiselt on kiireima kasvuga pakiautomaadi kanali kaudu edastatavate pakkide arv.

Rahvusvaheline e-kaubandus on kasvatanud sisenevate maksikirjade mahtu 30%.

Risto Eelma, OÜ Itella SmartPOST tegevjuht: Pakimahud on aasta esimese poolega kasvanud ligi 30%, Eesti pakiturg tervikuna kasvab hinnanguliselt ligikaudu 15% aastas. Nii eelmisel aastal, kui ka tänavu esimese kuue kuuga on kasv ületanud ettevõtte esialgseid ootusi. E-kaubandus on Eestis jätkuvalt kasvamas ja inimesed soovivad tellitud kaupa kvaliteetselt, kiiresti ja ka ilmastikukindlalt kätte saada.

Kadri Johanson, OÜ Cargobus tegevjuht: Kasv ületab 10% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja seda nii mahtude kui ka käibe osas. Aastane kasvuplaan ongi ca 10%.

LOE ÄRIPÄEVAST: milline on edukaim vedude vahendaja, loe 23. septembri Äripäeva kuukirjast Logistika, kus ilmub ekspedeerimisfirmade TOP.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. July 2014, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing