Miks Leedu Eestist mööda libiseb?

Praeguseks on Leedu sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe inimese kohta ostujõu alusel kasvanud 74%ni euroliidu keskmisest. Eestis on näit 72%. Kui Eesti on viimase seitsme aastaga kasvanud 2 protsendipunkti võrra, siis Leedu ja Läti vastavalt 6 ja 5 korda kiiremini.

“Ma ei ütleks, et meil halvasti läheb, aga meil ei lähe hästi ka. Me oleme seisakus,” tõdes LHV majandusanalüütik Heido Vitsur. “Mingil määral valitseb meil stagnatsioon nii mõttes kui ka arusaamades ja maailmanägemises. Me elame eilses ja imetleme seda ega anna aru, et maailm muutub.”

Vitsuri hinnangul areneb Leedu Eestist kiiremini, sest reageerib väljakutsetele aktiivsemalt. Möödumise märkidele on tema sõnul juba pikka aega viidatud – ta juhtis tähelepanu Indrek ­Neivelti E­RRile antud intervjuule veebruaris, milles Neivelt ütles, et Eesti majandus on juba seitse-kaheksa aastat sama koha peal. Neivelti sõnul tuletas riigi­kontroll juba 2013. aastal meelde, et Leedu majandus on sisemajanduse kogutoodangult inimese kohta Eestist mööda läinud.

Eestlased on liiga ülbed ja enesekindlad. Eesti põhiline häda on Vitsuri hinnangul selles, et eestlased on ehk liiga kindlad, liiga ülbed ega vaata, mis nende ümber toimub. “Tegelikult ei ole me need kõige targemad ja õigemad olnud, nagu me arvame ise ja nagu meile on sisendatud,” ütles Vitsur.

Tema sõnul pole me üldse jälginud, kuidas meil tegelikult läheb. “Oleme kõik negatiivsed signaalid ära selgitanud, et see on selle süü ja see selle süü ja see ei sõltu meist, aga tegelikult  sõltub tunduvalt rohkem.”

Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul ei ole Leedu kiires arengus midagi  muud kui madal hinna­tase. “Ostujõult Leedus, Poolas, Eestis või Soomes on eestlane endiselt paremas seisus, sest meie sissetulekud on nominaalis suuremad,” kommenteeris Ligi. Küll aga nentis Ligi, et tõsi ta on – Leedu on paar viimast aastat kiiremini liikunud.

Sulling: Euroopaga võrreldes läheb Eestil hästi. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling leidis, et Euroopa taustal läheb nii Eestil kui ka Leedul hästi, kuna mõlema ostujõud läheneb samm-sammult ja kindlalt Euroopa keskmisele. Sulling selgitas, et nominaalväärtuses moodustab Leedu majanduse kogutoodang inimese kohta 85% Eesti omast. Leedus on tootmine ja teenused odavamad kui Eestis ning see väljendub ka ostujõus.

Sama lugu on tema hinnangul ka palgatasemega: keskmine netopalk oli Leedus eelmise aasta viimases kvartalis 67% Eesti keskmisest palgast ehk keskmine eestlane saab leedulasest 250 eurot rohkem kätte. “Leedulaste ostujõud on suurem vaid tinglikult ja vaid kodumaiste toodete ja teenuste puhul. Importtoodete puhul on eestlase ostujõud selgelt parem,” märkis minister.

Saavutus kui statistiline ime. Eesti Konjunktuuri­instituudi direktori Marje Josingu hinnangul on  Leedu ostujõu kasvus mängus rahvaarv. “Eks ta natuke statistiline ime on, sellepärast et nüüd hakkab mängima osalt kõigis nendes riikides rahvaarvu muutus. Kuna Läti ja Leedu rahvaarv on oluliselt kahanenud ja numbrid tuleb ümber arvutada, siis saab lihtsalt uued näitajad,” selgitas Josing. Teiseks põhjuseks peab ka tema Leedu madalamat hinnataset.

Josing hoiatas, et lähiaastatel tuleb andmebaasides päris palju segadust uue rahvastiku andmebaasi ja vigade ümbervaatamise tõttu. Sisuliselt hindab Josing aga kolme Balti riiki suhteliselt sarnasteks.

Mida leedukad ise arvavad?

Leedu majandusväljaande Verslo Žinios kolumnist Dalius Simenas märkis Leedu kasvu puhul kahte aspekti.

Esiteks on DNB majandusteadlaste hinnangul Leedu jõudnud SKP näitajalt elaniku kohta kriisieelsele tasemele.

Samal ajal Eesti alles liigub selles suunas ning Läti jõuab sellele tasemele 2015. aastal.

Teiseks ütles ta, et Leedu on ehk edukas välismaiste otseinvesteeringute meelitajana suurema lisandväärtusega segmentides, nagu näiteks IT, tööstuste teeninduskeskused. Simenas tõi siia näidetena Barclaysi, Western Unioni, Danske Banki, Paroci ja paljud teised ning samuti ka hi-tech-tööstused.

Ühtlasi mõjutab leedukate ostujõudu Simenase hinnangul see, et Leedu välisomanikega firmade liidu liikmed maksavad riigi keskmisest – 650 ­eurot – kaks korda kõrgemat palka.

 

Tõnu Palm, Nordea Eesti peaökonomistInvesteeringute, aga ka ekspordi struktuuri erinevuste tõttu on Leedul praegu Eestist paremad kasvuväljavaated.Põhjamaade eksporditurgude taastumine toimub ­oodatust aeglasemalt ja see mõjutab Eesti majanduskasvu. Majanduskasvu pikaajalisem edu sõltub mõlemas riigis ennekõike aga targast investeerimisest ekspordipotentsiaali ja inimkapitali.Leedu on vägagi edukas ­Euroopa riik ning kahtlemata kroonib seda euro kasutuselevõtt järgmisel aastal, mis toetab investeeringuid. Osaliselt seletab Leedu kiiremat kasvu kaubanduspartnerite erinev struktuur ja see, et Eesti majanduskasv käib tsükliliselt tavapäraselt Leedust ees.Leedus püsib tööpuudus veel 12 protsendi tasemel, mis on 4 protsendipunkti Eestist kõrgem. Leedu kasvab praegu kiiremini, millele viitab ka tööhõive 2,2%ne kasv selle aasta I kvartalis.Kui 2012. aastal panustas Leedu majanduskasvu jõuliselt netoeksport, siis viimasel aastal on majanduse mootoriks sisenõudlus – nii investeeringud kui ka eratarbimine.Eestis veab kasvu viimasel ajal vaid eratarbimine. Erinevalt Eestist on Leedu majanduse reaalkasvu toetanud pikemal perioodil madalamal tasemel püsinud hinnakasv. Nominaalkasvude erinevus Eesti ja Leedu vahel on olnud sarnane.Pikemas perspektiivis sõltub Leedu ja ka Eesti majanduse edu eeskätt eksportiva tööstuse eduloost. 2013. aastal panustas Leedu tööstuse aastakasvu jõuline kütuste tootmine ja eksport. Selle haru panus on Eestis väiksem. Tänavu esimeses kvartalis on Leedu tööstustoodangu aastakasv haru ajutise nõrkuse tõttu langenud, mais aga pöördus taas kasvule.