Puhkepäev. Džunglisse minek ehk iPhone 4 kohtub Egiptuse jumalannaga

Mis tunne on sattuda rikkis ajamasinasse, mis kogemata kombineerib kokku antiigi ja kaasaja pildid? Umbes sellist ajakapslit see näitus endast kujutabki. Esimeses ruumis satub vaataja sõna otseses mõttes džunglisse. Näituse kuraator ise on võtnud kunstniku rolli ning täitnud kogu viltuse maja esimese ruumi eksootiliste taimedega Tartu botaanikaaiast. Lehtede vahelt vilksatavad Simon van Til’i fotod iidsetest objektidest.

Kummastav on David Fernando Giraut’ 3D animatsioon, mis võrdleb Egiptuse iidset käsipeeglit ja iPhone 4 Elite’i. Tuleb välja, et neil mõlemal on üks oluline sarnasus: nad on edevusobjektid. Pole vahet, kas Egiptuse jumalanna imetleb päevad otsa ennast peeglist või tänapäeva inimesed vahivad päevad otsa oma ülekullatud nutitelefoni.

Teisel korrusel kohtub vaataja Taani-Norra kunstnikeduo Elmgreeni ja Dragsetiga. “Nimedega seeria” sarja kuuluv töö teeb muuseumist endast museaali. Seinal on uhke tammepuidust raamiga lõuend Müncheni pikakoteegi seinalt mahakooritud valge seinavärviga. Nii nagu restauraatorid eemaldavad iidseid seinamaale ja asetavad need ümber säilimiskindlamale pinnale. Londonist, New Yorgist ja Münchenist kogutud valged seinavärviproovid peaksid tulevastele põlvedele jutustama nende muuseumide identiteedist peenete detailierinevustega nende seinavärvi kvaliteedis.

Elmgreeni ja Dragsetiga kuulub ideeliselt ühte patta Anu Vahtra mitmeosaline installatsioon. Ta tõstab katteloori näituseehituse töiselt poolelt. Tänapäeva muuseumide seinad on äärmise hoolega lubivalgeks värvitud ja viimistletud, seinakonstruktsioonid on muuseumikülastaja eest varjatud. Vahtra osutab oma ruumiinstallatsiooniga just konstruktsioonile.

Vahtra on samuti Tartu Kunstimuuseumi nn viltusele majale tugistruktuuride taasasetamise autor. Aastakümneid varem eksisteerinud raudtalad, mis toetusid vastasmajale, on nüüd Vahtra esituses taas kord reaalsuseks saanud.

 

Tartu KunstimuuseumNäitus on avatud kuni 24. ­augustini.