Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Suurepärane tapeet
Briti popmuusika hetke number üks Ed Sheeran võlub süütu sarmi, avameelsete laulusõnade ja naturaalsete kitarrihelidega. Uut albumit “X” on keeruline jumaldada, selleks on plaadil olevad palad oma erilisuses liialt mainstream. Taustaks mängima sobib see aga küll.
Avalugu “One” jätab esitajast sümpaatse püüdliku amatööri mulje, mida ülimat plaadimüügiedu nautiv 23aastane Sheeran tegelikult enam ammu ei ole. Meloodilised, valdavalt falsetiga lauldud fraasid on lüürilised ja tekstitihedad. Plaadi arenedes üllatus pisitasa kaob ning järele jääb mulje keskpärasest Briti popp-hurmurist.
Sheerani stiil on jutustav, igatsev ja sulnis. Õige rikkalikult räägitakse armastusest ja unistustest, saatjaks melanhoolne mõtlik varjund. “Photograph” on hoolimata naiivsevõitu tekstist albumi üks tõsiseltvõetavamaid ballaade. “Runaway” on klubilikum, rütmikam, paraku ka igavam. Eristub veel “The Man”, mis sisaldab räppivaid monotoonseid tekste. Ülejäänu on kena tapeet, mis kaob kiirelt kõrvust, kuid jätab ometi mälestuse, et tegemist oli millegi üsna meeldivaga.
Hinnang
Ed Sheeran “X”
Hinnang: 6